Lihaste tasakaalustamatus

Kell lihaste tasakaalutus konkreetses liikumises osalevate agonistlike ja antagonistlike lihaste vahel on tasakaalustamatus. Seda tüüpi tasakaalustamatust põhjustab sageli vähene liikumine, traumajärgne seisund või neurogeensete haiguste tagajärg. Valitud teraapiaks on füsioteraapia koos treeningutega, mis teatud tingimustel kombineeritakse elektrilise stimulatsiooniga.

Mis on lihaste tasakaalustamatus?

Selge lihaste tasakaalustamatust saavad arstid ja ennekõike füsioterapeudid diagnoosida visuaalse diagnoosi abil. Anamneesis võivad varasemad traumad või teadaolevad neurogeensed haigused näidata tasakaalustamatust.
© Orlando Florin Rosu - stock.adobe.com

Liigutuste tegemiseks tuginevad inimesed vastandlike lihaste koostoimimisele, mis on motoorse effektiivse innervatsiooni kaudu ühendatud kesknärvisüsteemiga. Lihased ei tööta kunagi kontraktsiooni ajal üksi. Liikumist realiseeriv agonist sõltub vastasest või antagonistist, kes võimaldab liikumist vastassuunas. Kui need ei ole võrdselt tugevad, on lihaste tasakaalustamatus.

Kui agonistlik painutaja paindub, peab antagonistlik ekstensor samal ajal venima. Naasmine algasendisse on võimalik tänu ekstensori painutamisele, millel on omakorda antagonistina originaalpainutaja. Näiteks kõhulihased on selja lihaste antagonistid ja vastupidi. Agonistlikud ja antagonistlikud lihased peaksid olema enam-vähem ühesuguse tugevusega.

Kui see pole nii, siis on tegemist lihaste tasakaalustamatusega. Halb rüht, valu ja pöördumatud kahjustused võivad olla sellise tasakaalustamatuse pikaajalised tagajärjed. Näiteks rehabilitatsiooni ja füsioteraapia harjutuste puhul on peamine eesmärk agonistide ja antagonistide tasakaalustatud väljaõpe. Mõnikord kõige tavalisemad tasakaalustamatused mõjutavad kõhulihaseid, mis on tavaliselt palju vähem arenenud kui antagonistlikud seljalihased.

põhjused

Lihaste tasakaalustamatuse põhjus on peamiselt lihaste lühenemine või lihaste nõrgenemine kas agonisti või antagonisti poolt. Need nähtused võivad põhineda jõu ühepoolsel arendamisel, millega kaasneb venitusvõime unarusse jätmine. Selle nähtuse kõige olulisem käivitaja on kahjustatud lihase ebapiisav või täielik puudumine.

Võimalikud põhjused on aga ka ühepoolsed stressid spordis ja igapäevaelus. Lihaste tasakaalustamatus võib ilmneda ka ülitähtsa haiguse sümptomina või trauma tagajärjel. Seotud haigused on tavaliselt kesknärvisüsteemi haigused, näiteks autoimmuunhaiguse sclerosis multiplex.

Kui sellised haigused kahjustavad motoorset närvikoe, jõuab lihasesse vähem kesknärvisüsteemi liikumiskäske. Selle tagajärjel ei saa kahjustatud lihast enam nii palju treenida ega kasutada kui selle antagonisti. See nähtus võib ilmneda ka keha perifeeria motoorsete närvikahjustuste korral, näiteks neuropaatia taustal.

Kui lihaste tasakaalustamatus ilmneb lihasluukonna trauma tagajärjel, on tavaliselt põhjuseks ebapiisav taastumine või valudega seotud ebaõige koormus.

Ravimid leiate siit

➔ Lihasnõrkuse ravimid

Sümptomid, tervisehäired ja nähud

Lihaste tasakaalustamatuse sümptomid sõltuvad suuresti peamisest põhjusest. Lihaste lühenemisest tingitud lihaste tasakaalustamatuse korral kohandub lihas kõrgema pinge kaudu kindla stiimuliga, samas kui tema vastane pole ühegi lihasega kokku puutunud ja hoiab seega oma varasemat pinget. Seega on häiritud nende kahe vaheline otsene suhe.

Teisest küljest on lihaste pikenemisest tingitud lihaste tasakaalustamatus, kui lihas kohandub madalama pinge kaudu kindla stiimuliga. Teise lihase pinge püsib jälle konstantsena, mis muudab lühenemise suhet. Kui pikaajaliselt on lihaste ja liigeste vahel ebasoodne koormusjaotus, tekivad artro-lihaste tasakaalustamatus koos valulike lihaspingetega, kõõluste ülekoormus ja lihaste koordinatsioon või funktsionaalsed häired.

See võib põhjustada liigesekõhre suurenenud kulumist. Neurogeense tasakaalustamatuse põhjuste korral perifeerses närvisüsteemis on lisaks motoorsetele funktsioonidele sageli kahjustatud piirkonna tundlikkus ka piiratud. Sama võib juhtuda kesknärvisüsteemi põhjustega.

Diagnoos ja kursus

Selge lihaste tasakaalustamatust saavad arstid ja ennekõike füsioterapeudid diagnoosida visuaalse diagnoosi abil. Anamneesis võivad varasemad traumad või teadaolevad neurogeensed haigused näidata tasakaalustamatust. Sellised sümptomid nagu küünis selja viitavad ka tasakaalustamatusele.

Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse lihaste kihtide pilte, mis võimaldavad hinnata lihaste omadusi. Patsiendi prognoos sõltub esmasest põhjusest. Põhimõtteliselt saab iga tasakaalutust tasakaalustatud koolituse abil parandada. Kesknärvisüsteemi põhjustega on lihassuhte täielik taastamine üldiselt halvem kui teistel põhjustel.

Tüsistused

Lihaste tasakaalustamatus on tavaline. Tegelikult mõjutab see vähemalt kõiki pisut, sest teatud lihased või lihasgrupid on alati vähem stressis kui teised. Väikese tasakaalustamatuse korral kaebusi pole. Suurem lihaste tasakaalustamatus põhjustab kroonilist valu.

Reeglina saab lihaseid mõne harjutusega ühtlaselt treenida, nii et ka sümptomid kaovad uuesti. Kui midagi ette ei võeta, tekivad aja jooksul aga komplikatsioonid, mida sageli iseloomustavad pöördumatud muutused. Millised komplikatsioonid võivad tekkida? Kõige olulisemate tüsistuste hulka kuuluvad lihaspinged, kõõlusehaigused ja artriit.

Lihaspinged arenevad pikaajalise kehva rühti arvestades. Need võivad olla valutud. Sageli on aga valu surve või liikumisega. Lihaskude kõveneb. Lihaspingeid saab ka erinevate terapeutiliste meetmete abil ümber pöörata.

Tendopaatiad on tugevate lihaste kõõluste mikro-pisarad. Mõnikord ei saa need täielikult paraneda. Seetõttu võib see põhjustada degeneratiivseid muutusi. Kõõluste manused näitavad luustumist ja kaltsiumi ladestumist. Need muutused ei ole peamiselt põletikulised.

Mehaaniline ärritus võib põhjustada sekundaarset põletikku, mis kiirendab degeneratsiooniprotsessi. Mõnikord on ainus viis sümptomite leevendamiseks operatsioon. Halvimal juhul võib lihaste tasakaalustamatus põhjustada ka osteoartriiti koos sellele järgneva liigese deformatsiooni ja tõsise liikumispiiranguga.

Millal peaksite arsti juurde minema?

Paljudel juhtudel diagnoositakse seda haigust suhteliselt hilja, kuna sümptomid pole eriti iseloomulikud ja neid saab segi ajada teiste haigustega. Üldiselt peaks asjaomane isik seetõttu arstiga nõu pidama, kui erilise põhjuseta on lihastes ebamugavustunne ja valu. Need sümptomid võivad viidata mõnele muule põhihaigusele, mida tuleks ravida.

Igal juhul tuleb arstiga nõu pidada, kui valu põhjustab piiratud liikuvust, mis tavaliselt ei kao iseseisvalt ja püsib pikema aja jooksul. See võib põhjustada ka nakkusi ja põletikku. Nende edasise leviku vältimiseks peab ravi määrama arst. Pole harvad juhud, kui püsiv valu ja piiratud liikuvus põhjustavad psühholoogilisi kaebusi. Sel juhul peaks toimuma ka psühholoogi ravi. Kõigepealt võib haiguse diagnoosimiseks näha üldarsti. Edasises ravikuuris peab ravi läbi viima spetsialist.

Ravi ja teraapia

Lihase tasakaalustamatusega patsientide jaoks on valitud teraapia füsioteraapia. Neurogeensete põhjuste korral on soovitatav pöörduda neuroloogiliselt koolitatud füsioterapeudi poole. Füsioterapeutilise abi osana treenitakse antagoniste ja agoniste samal määral tasakaalu taastamiseks.

Eriti kesknärvisüsteemi haiguste korral osutub see eesmärk ambitsioonikaks eesmärgiks. Kui seljaaju või aju närvikoe on kahjustatud, ei jõua kontraktsioonikäsud enam piisavalt lihastesse, mis muudab treenimise oluliselt raskemaks. See ühendus võib häirida ka perifeerse närvihaigustega treenimisüksusi. Sellistel juhtudel saab füsioteraapiat kombineerida elektrilise stimulatsiooniga.

Otsene stimulatsioon stimuleerib lihaseid närviimpulssidest sõltumatult kokku tõmbama ja treenib seda vastavalt närviteede kaasamiseta. Füsioteraapia seansside ajal pööratakse erilist tähelepanu lihaste värinatele. Niipea kui lihased hakkavad värisema, tehakse paus.

Outlook ja prognoos

Tasakaalustamatuse edasine käik sõltub suhteliselt suurel määral haiguse põhjusest, mistõttu universaalne ennustamine pole võimalik. Kuid seal on lihaste kiire ärritus ja ülekoormus. Lihastes tekivad ka lihaspinged või funktsionaalsed häired. Rasketel juhtudel võivad need piirata ka patsiendi liikumist.

Kui tasakaalustamatus on põhjustatud õnnetusest või traumast, kannatavad patsiendid sageli psühholoogiliste kaebuste all ja vajavad psühholoogi tuge. Kui lihaste tasakaalustamatus muutub tõsiseks, valutab valu. Need võivad asjaomase inimese igapäevaelu piirata. Kuid pole harvad juhud, kui valu kaob iseseisvalt.

Kui kõõluste ja lihaste pisarad ei parane korralikult, võivad tekkida väärarengud ja põletik. Need põhjustavad ka liikumise piiramist.

Enamasti ravitakse tasakaalustamatust teraapias. See sõltub peamiselt tasakaalustamatuse põhjusest. Kui närvid on kahjustatud, ei saa kõiki piiranguid ravida.

Ravimid leiate siit

➔ Lihasnõrkuse ravimid

ärahoidmine

Lihaste tasakaalustamatust saab igapäevaelus ära hoida, kui teete õiget liikumist, piisavat liikumist ja isegi kokkupuudet agonistide ja antagonistidega. Kuna rüht aitab kaasa ka õigele liikumise juhtimisele, võib poosikoolis käimine olla kasulik. Pärast traumat saab tasakaalustamatuse ära hoida professionaalse juhendamise ja taastusmeetmete osana võimalikult täieliku taastumise vormis.

Järelhooldus

Lihaste tasakaalustamatuse ravimisel võib olla püsiv mõju ainult pideva järelhoolduse korral. Patsient saab seda hästi teha füsioterapeudi või spordiõpetajaga rehabilitatsioonipiirkonnas, aga ka spordisaalis. Põhimõtteliselt on eesmärk lihaste tasakaalustamatuse kompenseerimine või selle vältimine eelnevalt nõrkade lihaste tugevdamise ja lühenenud lihaste venitamisega.

Üks näide on lühenenud rinnalihaste venitamine ja ülaselja tugevdamine inimestel, kes töötavad iga päev PC-ga painutatud asendis. Lihaseid tugevdatakse suunatud jõutreeninguga, mille jaoks patsiendil on füsioterapeudi või taastusravispordi õpetaja koostatud individuaalne kava. Järelhoolduse kontekstis on oluline ka see väljaõpe tõhusalt kavandada, kasutades korrektset treeningu teostamist ja regulaarseid ühikuid ning individuaalselt optimaalset koormusdoosi.

Lühendatud lihaste venitamine on lihaste tasakaalustamatuse korral sama oluline kui nende tugevdamine. Venitus pole ainult oluline element enne ja pärast treeningut.Seda saab tõhusalt lisada igapäevaellu ka järelhooldusesse, näiteks tööpauside ajal.

Tihti on abiks ka spetsiaalsed venitusklassid, nagu ka jooga, mis sobib ideaalselt kogu keha tugevdamiseks ega jäta tähelepanuta lihaste venitamist. Igaüks, kes kipub teatud lihaseid lühendama, peaks tähelepanu pöörama ka töökoha ergonoomilisele kujundusele.

Saate seda ise teha

Lihaste tasakaalustamatuse vastu on oluline korrektne istumine. Kontoritoolil on soovitatav istuda ergonoomiliselt ja dünaamiliselt. Reguleeritava kõrgusega lauaga kombinatsioon on mõttekas. Istumisasendit tuleks muuta nii sageli kui võimalik ning igapäevases kontorielus soovitatakse töötada seistes ja aktiivselt ringi liikuda.

Lihaste tasakaalustamatus tuleneb sageli puudulikust treeningust. Seetõttu on oluline integreerida rohkem treeninguid igapäevaellu. Mõistlik on jalgrattaga tööle minna või natuke parkida, et veel mõni minut jalutada. Lifti asemel on parem kasutada treppe ja printer ei tohiks olla otse töökohal, et aeg-ajalt üles tõusta.

Kuna lihaste tasakaaluhäireid võib põhjustada ühepoolne treenimine ja vähene venitus spordi ajal, tuleb hoolitseda selle eest, et nad kogu aeg soojeneksid ja treeniksid ka vastaseid. Samuti on oluline kanda sobivaid jalatseid. Sportides peaksite vältima koormamatut koormuse suurenemist, kukkumisi, ebatasastel pindadel jooksmist ja liigset lihaspinget. Sel viisil saab vältida ka lihaste tasakaalustamatust.

Sport, kus paljud lihasrühmad on tasakaalus ja samal ajal stressis, näiteks tantsimine, võimlemine või võitluskunst, aitab lihaste tasakaalustamatusest. Samuti on kasulik mitmekesine treeningprogramm koos tugevdamise, koordinatsiooni, tasakaalu ja venitusharjutustega. Kui olukorra parandamine ei toimu eneseabimeetmete abil, on soovitatav sporditeraapia; lihaspuudujäägid korvatakse suunatud juhendamisega suunatud harjutuste abil.