Tagumine kolju fossa moodustab tagumine fossa. See sisaldab piklikku medulla (medulla oblongata), silda (pons), aju keskosa (mesencephalon) ja väikeaju (väikeaju).
Mis on tagumine kolju fossa?
Tagumine kraniaalne fossa on kolju tagumine fossa. Tagumine kraniaalne fossa külgneb keskmise fossa cranii söötmega, mis sisaldab peaaju (telencephaloni) ajalist lobe. Seevastu peaaju eesmine rindkere asub eesmises kolju fossa (fossa cranii anterior).
Need kolm koljuõõnt kuuluvad kolju alusesse (base cranii) ja kujutavad sellisena aju kolju osa (neurocranium). Fossa cranii kandja ja fossa cranii tagumise osa vaheline piir moodustab väikeaju telgi, mida tuntakse ka kui tenorium cerebelli, ja pilu mille kaudu ajutüvi eendub. Tagumises koljuõõnes paikneb piklik medulla (medulla oblongata), sild (pons), keskaju (mesencephalon) ja väikeaju (väikeaju).
Anatoomia ja struktuur
Tagumine kraniaalne fossa on koht, kus närvid, arterid ja veenid läbivad. Suurim ava on foramen magnum, mis asub tagumise fossa keskel. Piklik luu tungib koljuõõnde läbi ovaalse läbitungimispunkti.
Seljaaju ühineb medulla oblongataga allapoole, samal ajal kui see sulandub ajus asuvasse silda. Foramen magnumist jooksevad läbi ka üheteistkümnes kraniaalnärv (lisanärv), alaringe ja lülisamba arterid ning vena spinalis. Lisaks ühinevad kõvad ajukelmed (dura mater) tektoria membraaniga avauses.
Foramen magnumi kõrval asub hüpoglossiline kanal (Canalis nervi hypoglossi), mille kaudu jookseb samanimeline kaheteistkümnes kraniaalnärv. Seitsmes kraniaalnärv (Nervus facialis), kaheksas kraniaalnärv (Nervus vestibulocochlearis), samuti Arteria labyrinthi ja Vena labyrinthi kulgevad Porus acousticus internus'e kaudu. Jugulaarne foramen, kust sisemine jugulaarveen pärineb, asub sisemise akustilise poori all. Lisaks läbivad ristluu forameni kraniaalnärvid IX - XI, tõusmine neeluarter ja madalam petrosaalne siinus. Condylar foramenis on emissiooniveen. Tagumises kraniaalses fossa on ka teisi väiksemaid avasid.
Funktsioon ja ülesanded
Tagumine kraniaalne fossa moodustab osa kolju alusest, mis kehastab kolju põrandat. Sees on ajuosad: ristluu pikendus, ponnid, kesk aju ja väikeaju. Medulla oblongata on seljaaju laiendus, mis tähistab üleminekut ajule.
Sealt alates kontrollib inimkeha vegetatiivseid funktsioone nagu hingamine ja vereringe, aga ka arvukalt reflekse - sealhulgas neelamist, oksendamist ja köhimist. Ponsid ühendavad selle tuumalade närvikiudusid, mida tuntakse ka tuumapunktidena. Retikulaarne moodustumine ulatub läbi poni närvirakkude võrgustikuna. Paljud närvikavad kulgevad silla kaudu aga ümber lülitamata. Need rajad viivad väikeaju ja medulla oblongata, samuti väikeaju (väikeaju). Ravim võtab kokku pikliku luuüdi ja silla tagaaju (rhombencephalon) koos. Koos keskmise ajuga (mesencephalon) tähistavad nad ajutüve.
Keskmine aju asub ka tagumises kolju fossa. See sisaldab sisemist kapslit, mis sisaldab arvukalt ajus olevaid närviteemasid. Keskmine aju osaleb liigutuste juhtimises, kasutades ekstrapüramidaalset mootorisüsteemi. Väikeaju tegeleb ka motoorsete ülesannetega ja arvestab sellega a. poos. Samuti aitab see kontrollida silmade liikumist. Väikeaju osaleb ka kaudsetes õppimisprotsessides.
Haigused
Suurenenud koljusisene rõhk võib põhjustada väikeaju telgis paikneva tentooriumi pilu ajuosade pigistamist. Selle tagajärjel avaldub kesk aju sündroom, mida nimetatakse ka mesentsefaalseks sündroomiks.
Meditsiin jagab kliinilise pildi sõltuvalt raskusastmest kolmeks etapiks. Aju keskosa sündroomi sümptomiteks on kvantitatiivsed teadvuse häired kuni koomani, märgatavad pupillide reaktsioonid, suurenenud lihastoonus ja ebatavaliselt suur reageerimisvalmidus (hüperrefleksia). Koljusisese rõhu suurenemiseks võib kaaluda mitmesuguseid põhjuseid: tuumorist põhjustatud mass, peaaju tursed, verevalum (hematoom), aju kontusioon (tihendatud tserebriid) ja teised.
Pisike pisar põhjustab sageli verejooksu ja võib avaldada survet ajutüvele. Sageli toimub rebend sünnitraumana. Aju vereringehäire põhjustatud insuldi osana võib kahjustada keskmises ajus paiknev kapsel. Kuna motoorsed närvikavad kulgevad ka kapsli kaudu, võib sisemise kapsli kahjustus põhjustada hemipareesi keha ühel küljel, mis on kahjustuse vastas.
Meditsiin võtab kokku mitu kliinilist pilti ajutüve sündroomidena, mis on selles piirkonnas tagasi vigastatud. Ajutüve sündroomi näide pikliku luu kahjustusega (oblongata sündroom) on Jacksoni sündroom. Tüüpilisteks sümptomiteks on ajukahjustuse küljel olevate jäsemete halvatus ja vastaskülje hüpoglossilise närvi halvatus. Jacksoni sündroomi kõige tavalisem põhjus on vereringehäire anumates, mis varustavad medulla oblongata. Põhimõtteliselt võib ka ajutüve tõsine kahjustus lõppeda surmaga, kuna see kontrollib arvukalt funktsioone, mis on vajalikud elu toetamiseks. See hõlmab näiteks hingamist.
