Orbiit

Orbiit on kondine silmapesa. Seitse luud kohtuvad selles silmaümbruses. Orbiidi kõige nõrgem koht on põrand, mida pärast löömist mõjutavad sageli luumurrud.

Mis on orbiit

Orbiidid on kondised silmapesad. Need on koljus neli kuni viis sentimeetrit sügavad kolju, milles asuvad silmad ja nende kinnitused. Need kaevud koosnevad seitsmest luust. Lisaks eesmisele luule kohtuvad siin ka niudeluu ja ülemine lõualuu, põsesarn, ethmoid ja palatine luu. Lisaks kondisele silmakontaktile on nina luu kaasatud ka pisaraluu.

Eesmine luu on kolju eesmine katus ja seega kolju õõnsuse ülemine sein. Ülemine lõualuu piirneb nii suuõõne kui ka nina- ja silmaümbrisega. Zygomaatiline luu on näo luude paar ja etmoidne luu eraldab ninaõõne lõpus asuvat koljuõõnt näost. Palatal luu osaleb peamiselt nina- ja suuõõnes. Sfenoidne luu on jällegi kolju kolju luu alumises keskosas, kus see moodustab orbiidi tagumise osa. Orbiidi sees on mitu auku, mille kaudu läbivad silmade ja näo närvid ning veresooned. Ligikaudu 4/5 orbiitidest koosneb rasvast, sidekoest, lihastest, närvidest ja veresoontest. Viimane viies on silmamuna.

Anatoomia ja struktuur

Frontaalsed ja sphenoidsed luud moodustavad iga silmapesa katuse. Maksilla, os zygomaticum ja os palatinum moodustavad mõlemad orbitaalpõranda. Külgseina moodustavad os zygomaticum ja os sphenoidale, samal ajal kui maxilla, os lacrimale, os ethmoidale ja facies orbitalis ossis frontalis koos ala-alaosa ossis sphenoidalis'ega moodustavad orbiidi keskmise seina. Igal orbiidil paiknevate luude struktuur on neljapoolse püramiidi kuju. Selle püramiidi alus on suunatud ette. Punkt osutab kolju sügavusele.

Orbiidi sisu eraldatakse luudest koe periorbitaalse kihi abil. Esiküljel on luude silmakontaktidel juurdepääs, mida nimetatakse aditus orbitaliseks, mida ääristab kondine orbitaalpiir. Orbiidi ja keskmise kraniaalse fossa vahel on ühendus fissura orbitalis superior ja canalis opticus'ega. See on koht, kus juhtivusrada siseneb silmakontaktidesse. Paljud närvid ja anumad läbivad ka infraorbitaalse sulbi, mis moodustab sissepääsu infraorbitaalsesse kanalisse. Närvid ja veresooned taanduvad koljuõõnde foramen ethmoidale anterius ja foramen ethmoidale posterius kaudu.

Funktsioon ja ülesanded

Orbiidid on silmade anumad ja nende toiteliinid, mis on valmistatud veresoontest ja närvidest. Need teenivad ka silma luude kaitset. Kuna silmapesa on umbes viie sentimeetri sügavus, ei kahjusta silmamuna ja selle toitestruktuurid nii kergelt, nagu lamaksid nad näo peal. Orbiidi seitse külgnevat luu ümbritsevad ja isegi kaitsevad täielikult silmamuna kolmest küljest.

Lisaks luudele mängivad kaitsvat rolli periorbitae, rasv ja silmade pistikupesade sidekude. Orbiidi augud tähendavad, et sellised närvid nagu nägemisnärv võivad läbi pääseda. Sellega seoses võtavad kondised silmapistikud ka toitestruktuuri juhtraudte ülesandeid. Lisaks nägemisnärvile juhitakse siit edasi oftalmoloogilist arteri, madalamat oftalmoloogilist veeni, piimanäärmeid, zygomaatilist närvi ja infraorbitaalset närvi.

Orbitaallõhe viib ka silmalihaste kraniaalsete närvide ja tundliku pirnini. Need kraniaalnärvid hõlmavad kolmandat kraniaalset okulomotoorset närvi, neljandat kraniaalset trochlear närvi ja esimest viiendat kraniaalnärvi oftalmoloogilist närvi ning kuuendat kraniaalnärvi abducens närvi. Silmapesa pakub neile konstruktsioonidele ka kaitset ja täiendavat stabiilsust. Mõned kondise silma pesa struktuurid on teistest tugevamad ja tagavad seega parema kaitse. Nõrgemate struktuuride hulka kuulub sisemine külgsein ja silmapesade põhi. Need nõrgemad osad mängivad rolli eriti luumurdude korral.

Ravimid leiate siit

Haigused

Probleemid orbiidil on tavaliselt silma sattumise tagajärg. Sageli mõjutavad sellised stsenaariumid luumurrud orbiidi nõrku osi. Üks levinumaid nähtusi on orbitaalpõranda rebend, mille käigus silmaümbrus tungib läbi ninakõrvalurgete. Orbitaalpõranda purunemine avaldub tavaliselt kahekordse kujutisena, mille taga on silma piiratud liikumine.

Lihaskoe muljumine toimub sageli songa korral. Side- ja hoidekoed ning harvem närvikoed libisevad sinna sama sageli. Niipea kui närvikoe on mõjutatud, võivad näo sensoorsed häired topeltnägemist täiendada. Orbitaalpõranda murdu saab ravida kirurgiliselt. Sellised silmakontakti rekonstrueerivad töötlused toimuvad eriti siis, kui lihased või närvid on lõksus, kuna kinnikiilunud struktuurid võivad muidu ära surra. Eriti närvide vabanemine luumurdudest võib kinnikiilunud närvi jäädavalt kahjustada.

Rekonstrueeriva operatsiooni osana paigaldatakse patsiendile tavaliselt pisike metallplaat, mis hoiab silmakontakti põrandat koos ja aitab sel viisil koos kasvada. Plaadi saab uuesti eemaldada, kuid ei pea seda kindlasti eemaldama. Ravimata orbitaalpõrandamurruga võib silm halvimal juhul pisut nõrgeneda. Mõnikord mõjutab orbiiti ka põletik või tsüstid. Kuid luumurrud on endiselt kõige tavalisem sündmus.