Oksitaalne arter

Oksitaalne arter on veresoon, mis osaleb vere varustamisel kaela ja selja lihastesse. Lisaks varustab arteriaalne kuklaluupiirkond (piirkond occipitalis). Pulsünkroonset tinnitust võib seostada kuklaluuarteri häiretega, näiteks arteriovenoossete fistulite või arterioskleroosist põhjustatud vereringehäiretega.

Mis on kuklaluuarter?

Osa pea ja kaela ning selja lihaste teatud piirkonnad saavad arteriaalset verd kuklaluuarterist. Funktsiooni tõttu kannab see saksa keeles harva nime Oksitaalne arter.

See hargneb välise unearteri küljest, mida nimetatakse ka väliseks unearteriks ja esindab omakorda ühise unearteri haru (ühine unearter). Kuklaluuarter jaguneb oma käigus erinevateks harudeks, mida tehnikakeel tunneb rami nime all. Vereringesüsteemis või suures vereringes kannavad arterid kopsudest hapnikurikast verd kaugematesse rakkudesse.

Ilma piisava koguse hingamisgaasita pole inimkeha rakud funktsioneerivad ja surevad lõpuks. Hapnikuvaene veri voolab jälle veenide kaudu välja. Kopsuvereringes transpordivad arterid aga hapnikuvaest verd ja veenid vastutavad hapnikurikka vere transportimise eest.

Anatoomia ja struktuur

Kuklaluuarter eraldub digastrilise lihase välisest unearterist ja jätkub pea poole (kraniaalselt) mööda sisemist unearterit, sisemist juguulaarset veeni, vagusnärvi ja abinärvi. Ajalises luus (Os temporale) kulgeb kuklaluuarter läbi sulcus arteriae occipitalis.

See on ajalises luus olev soon, mis asub luu mastoidses osas. Kuklaluuarteri oksad kulgevad peanaha all kuklakujulises piirkonnas (regio occipitalis). Anatoomia eristab viit erinevat haru: Ramus auricularis, Ramus laskub, Ramus meningeus, Rami musculares ja Ramus sternocleidomastoideus. Nad varustavad arteriaalse verega erinevaid anatoomilisi struktuure. Seejärel lähenevad harud aurikulaarterites ja pindmistes ajalistes arterites.

Mõnedel inimestel ei pärine kuklaluuarter välimisest unearterist, vaid pigem sisemisest unearterist. See kõrvalekalle normaalsest päritolust tähistab anatoomilist varianti: kui kuklaluuarter hargneb välisest unearterist, nagu enamikul juhtudel, on selle päritolu näoarteri haru (arteria facialis) vastas.

Funktsioon ja ülesanded

Kuklaluuarteri ülesanne on varustada verd erinevatesse piirkondadesse, selle harud aitavad verd vastavalt jaotada. Ramus auricularis suunab verd aurikulasse (auricula auris), mis osaleb akustilises tajumises ja tänu oma ruumilisele kujule võimaldab määrata heli suuna.

Suurem kui aurikulaarharu ja kõik muud kuklaluuarteri harud on laskuv haru, mis vastutab naha osade, kuklaluu ​​piirkonna periosteumi ja trapetsiuse lihase eest. Seevastu meningeaalne haru vastutab ajukelme või kestmaterjali verevarustuse eest koljuosa tagumises osas. Arteriaalne veri voolab läbi rami lihaste suprahyoid lihasteks (digastrilised lihased ja stylohyoid lihased) ja seljalihasteks (splenius lihased ja longissimus capitis lihased).

Lõpuks tagab ramus sternocleidomastoideus sternocleidomastoidse lihase varustamise, mis on seotud pea nihutamisega külje- ja tahapoole ning on pea liikumise ajal abistavaks hingamislihaseks. Anatoomilises variandis ei hargne sternocleidomastoid haru kuklaluust, vaid suuremast unearterist.

Haigused

Kõrva müra võib tekkida seoses kuklaluuarteriga. Neid tuntakse ka tinnituse auriumina ja neid väljendatakse vilistades, susisedes, pragunedes või muudes helides, mida mõjutatud isikud tajuvad, isegi kui välist akustilist stiimulit pole.

Kuna tinnituse põhjuseid on arvukalt, on igal juhul vajalik individuaalne selgitamine. Kuklaluuarteri või muude veresoonte vereringehäired ei ole kõrva müra ainus võimalik põhjus: tinnitus avaldub sageli äkilise kuulmislanguse või liigse psühholoogilise stressi tagajärjel. Emakakaela selgroolülide kaebused, koljusisese rõhu tõus, kasvajad ja Menière'i tõbi on ka muud võimalikud põhjused.

Kõrva müraga võib kaasneda kuulmiskahjustus, kuid see ei esine alati. Lisaks võimalikele muudele füsioloogilistele aspektidele paneb tinnitus kannatanutele sageli ka psühholoogilise koormuse, mis võib põhjustada muid kaebusi, nagu unehäired ja keskendumisprobleemid. Paljudel patsientidel on tinnitus kohutav.

Kudede arteri arteriovenoossed fistulid võivad põhjustada pulsisünkroonset tinnitust. Arteriovenoosne fistul on arteri ja veeni vaheline lühis: veresoonte vahel moodustub soovimatu ühendus. Arterist sõltuva ala alavarustus on võimalik. Lisaks võib verevoolu muutus takistada veenis oleva vere vabalt voolamist õiges suunas. Sellise arteriovenoosse fistuli tagajärjel tekkiv tinnitus avaldub sageli õhisevana. Arteri ja veeni vaheline lühis võib olla kaasasündinud või põhjustatud vigastustest.

Veel üks võimalik tinnituse põhjus on arterioskleroosist tulenev kahjustus. Kaltsiumi, trombide, rasva või sidekoe ladestumine ahendab veresoone sisemust ja võib viia selle täieliku sulgumiseni. Lisaks võib verevool selliseid takistusi ära viia ja mujal põhjustada vereringehäireid.