Skeleti stsintigraafia

Skeleti stsintigraafia või Luustsintigraafia teenib luude aktiivsete muutuste tuvastamist. Normaalseid, terveid luid uuendatakse pidevalt. Kaltsiumfosfaat paigaldatakse ja eemaldatakse pidevalt, eriti kui luud on tugevalt koormatud. Seda fosfaatide metabolismi saab visualiseerida skeleti stsintigraafia abil, et luu patoloogilisi muutusi oleks võimalik varakult tuvastada.

Mis on skeleti stsintigraafia?

in Skeleti stsintigraafiaka seda Luustsintigramm nimetatakse uurimismeetodiks, mille abil tuvastatakse piirkonnad, kus on suurenenud luu metabolism. Selliste haiguste korral nagu mitmesuguste pahaloomuliste kasvajate metastaasid, luumurrud (murtud luud), põletikulised muutused ja osteoartriit on kahjustatud piirkondades suurenenud aktiivsus, mida saab skeleti stsintigraafia abil nähtavaks teha.

Uurimispõhimõte skeleti stsintigraafias põhineb asjaolul, et radioaktiivselt tähistatud fosfaadid kogunevad suurenenud metaboolse aktiivsusega luupindadele. Sel viisil saab kogu keha luustikku kuvada vähese kiirgusega ja kogu keha saab uurida luude ebanormaalselt suurenenud ümberehituse osas.

See on tohutu eelis, et skeleti stsintigraafial on röntgenuuringute ees, mille käigus kuvatakse ainult üksikud luustiku lõigud.

Funktsioon, mõju ja eesmärgid

Skeleti stsintigraafia luukasvajate, luustiku metastaaside, tuvastamata luumurdude ja luude või liigeste põletiku avastamisel või välistamisel. Skeleti stsintigraafiat kasutatakse ka juhul, kui kahtlustatakse proteesi lõtvumist (puusa- või põlveliigese endoproteesimine), operatsioonijärgsete ja traumajärgsete komplikatsioonide korral ning seletamatu luu- või liigesevalu korral.

Enne skeleti tegelikku stsintigraafiat on vaja anda patsiendile nõrgalt radioaktiivne aine. Tavaliselt tehakse seda käsivarreveeni kanüüli kaudu. Pärast manustamist koguneb see aine kõigepealt pehmetesse kudedesse ja seejärel kinnitub järk-järgult luudele. Aine imendub sõltuvalt koe tüübist või muutumisest erinevalt.

Sõltuvalt käsil olevast ülesandest varieerub ka aeg, mis kulub skeleti stsintigraafias parima võimaliku kujutamise saavutamiseks. Enamikul juhtudel saab esimesed salvestused teha umbes kahe tunni pärast ja hilisemad salvestused veel ühe kuni kahe tunni pärast. 2- või 3-faasiline skeleti stsintigramm teeb pilte vahetult pärast aine süstimist.

Patsient peaks skeleti stsintigraafia ajal liikuma nii vähe kui võimalik. Vajadusel tehakse pause. Salvestusseade, nt. B. Gammakaamera registreerib radioaktiivsed kiired, millest pilt seejärel genereeritakse. Alad, kus on salvestatud palju kontrastaineid, kuvatakse teisiti kui väiksema rikastusastmega alad. Sageli piisab kahemõõtmelisest kujutisest, kuid ka pärast arvuti abil töötlemist on võimalik genereerida kolmemõõtmeline pilt või viilupiltide seeria. Skeleti stsintigraafia pikendamine pole tavaliselt vajalik.

Kuna skeleti stsintigraafia näitab väga täpseid uuringutulemusi, näidatakse luude muutusi ka siis, kui röntgenuuring ei tuvasta mingeid leide. Sel moel on varajases staadiumis võimalik tuvastada vähihaigete luustiku tuumori tütarkasvajaid. Põletiku korral on skeleti stsintigraafia abil võimalik eristada ka põletiku fookuse asukohta, tüüpi ja intensiivsust.

Riskid, kõrvaltoimed ja ohud

Kiirguse kokkupuude Skeleti stsintigraafia ei suurene võrreldes röntgenuuringu või kompuutertomograafiaga. Radioaktiivne aine laguneb lühikese aja jooksul ja väljutatakse organismist koos uriiniga.

Salvestus ise ei tekita kiirgust, jäädvustatakse ainult agendi tekitatud kiired. Kuna uurimine, välja arvatud süstimise ajal tehtud punktsioon, on valutu ja kokkupuude kiirgusega on madal, võib skeleti stsintigraafia olla kasulik ka lastel. Rasedatel naistel tehakse seda ainult siis, kui puuduvad diagnostilised alternatiivid.

Kuna skeleti stsintigraafias antud kontrastaine radioaktiivsus on madal, pole ka kõrgemat radiatsiooni. See vastab umbkaudu kokkupuutele loodusliku radioaktiivsusega aasta jooksul. Skeleti stsintigraafiast tulenev kiirguskahjustuse oht on äärmiselt väike, kuid seda ei saa täielikult välistada. Seetõttu ei kasutata neid eksameid rutiinsete eksamitena, vaid ainult väga sihipäraselt.

Harvadel juhtudel võib radioaktiivse aine süstekohal tekkida infektsioon, närvikahjustus või armistumine. Skeleti stsintigraafia abil on võimalikud ka süstitud aine suhtes allergilised reaktsioonid. Kuid need on harva nii rasked, et põhjustavad tõsiseid tüsistusi.