LASIK

Võimalus uuesti selgelt näha - ilma prillide või kontaktläätsedeta - see tõotab LASIK. LASIK (laser in situ keratomileusis) on silmaoperatsiooni laseroperatsioon, mida teostatakse alates 1990. aastast. Eesmärk on optilise ametropia korrigeerimine. LASIK on nõudlik: Ainuüksi Saksamaal on silmalaserite laseroperatsioonide arv aastas üle 100 000 - ja see trend kasvab. Saksamaa silmakliinikute ja refraktsioonikirurgia erikliinikute liit eeldab LASIK-i operatsioonide kasvu igal aastal keskmiselt seitse protsenti aastaks 2015. Pole küsimust selle kohta: LASIK õitseb, LASIKi peetakse praegu murdumisoperatsiooni protseduuriks.

Mis on LASIK?

Vastupidiselt prillidele või kontaktläätsedele, mis on vaid abivahendid olemasoleva nägemiskahjustuse korrigeerimiseks, on LASIK probleemi juur: halb nägemine ise.

LASIKi peetakse silmarežiimi, kaugnägelikkuse ja astigmatismi silmaoperatsiooni proovitud ja testitud meetodiks. Paranduse piirid on: -10 dioptrit lühinägelikkusele, +4 dioptrit kaugnägelikkusele ja 5 dioptrit astigmatismile. Neid piire ei tohi siiski mõista jäigana: lisaks riigipõhistele ja kliinikutele iseloomulikele iseärasustele võivad laseritüüpi tähtkujud neid piire nihutada ka nii, et lõpptulemusena võib saada üks või kaks dioptrit.

LASIKi kõige olulisem nõue on sarvkesta teatud paksus. Pärast operatsiooni järelejäänud paksus ei tohi olla väiksem kui 250 µm. Kui see pole tagatud, ei tohi toimingut läbi viia.

Teine vastunäidustus, mis keelab LASIK-ravi, puudutab sarvkesta kroonilisi progresseeruvaid haigusi. Sama kehtib ka selliste silmahaiguste kohta nagu glaukoom ja katarakt. LASIK-i operatsiooni keelavad ka sellised üldhaigused nagu autoimmuunhaigused.

Funktsioon, mõju ja eesmärgid

LASIK on teatud tüüpi silmaoperatsioon, mille käigus eemaldatakse osa sarvkesta - ja see on enamasti valutu: pärast anesteetiliste silmatilkade manustamist ja nende toimet algab operatsioon.

Täpsus skalpelli abil luuakse sarvkesta pinnale mikrokeratoom, nn klapp - väike kaas. Sel eesmärgil avatakse sarvkesta ülemine, valutundlik kiht, mille ühel küljel on väga õhuke sisselõige. Sel viisil saab selle all oleva kihi paljastada ja sarvkesta erinevates kohtades eemaldada.

Viimast tehakse laseriga: laserkiire abil modelleeritakse sarvkesta kude mikromeetri vahemikus ja antakse sarvkestale täpselt õige kumerus. Seejärel klapp volditakse tagasi algasendisse. Ambulatoorne protseduur on möödas vaid mõne minuti pärast ja patsient saab koju minna koos juhistega, kuidas järgmistel päevadel käituda.

Terav nägemine tuleks saavutada vahetult pärast protseduuri - vähemalt ideaalis. Muidugi, eriti klapi regenereerimiseks tuleb mõnda aega lubada, mistõttu tuleb rangelt vältida ka silmade hõõrumist vms. Ja: esimestel öödel pärast ravi on absoluutselt vajalik silmalapp, nagu ka silmatilgad.

Ravimid leiate siit

Riskid, kõrvaltoimed ja ohud

Ehkki võõrkehade tunded silmade pilgutamisel või kuivamisel, samuti pimestavad efektid päikesevalguse käes ja öösel on sagedased kõrvalnähud pärast LASIK-operatsiooni, kaovad need uuesti hiljemalt kolme kuu pärast 95 protsendil patsientidest.

Ainult vähem kui ühel protsendil kõigist LASIK-i patsientidest tekivad operatsiooni ajal komplikatsioonid. Need on tavaliselt seotud klapiga. Ja lisaks sellele, lisaks individuaalsetele mõjutavatele teguritele ja korrigeeritavate dioptrite arvule, mängivad LASIK-ravi õnnestumisel määravat rolli ka raviarsti kogemused ja kasutatav tehnoloogia.

Riske tekitab ka LASIK-protseduur ise: klapi ettevalmistamine võib viia näiteks sarvkesta närvide katkemiseni. Epiteelirakud võivad ka klapi all kasvada, mis põhjustab läbipaistmatust. Halvimal juhul võib klapp rebeneda - eriti pärast spordiõnnetusi.

Kuid need on absoluutsed erandid. Kõige tõsisem probleem on aga sarvkesta struktuurse nõrgenemisega pärast kudede vähendamist. Väljaõppinud arstid ja kaasaegsed seadmed minimeerivad need LASIK-protseduuri nõrgad küljed siiski suuresti.

LASIKi tulemused on ilmselt üldiselt rahuldavad, nagu näitavad patsientide avaldused: 90 protsenti patsientidest on pärast LASIK-raviga rahul - see on Ameerika uuringu väide. LASIK pole siiski riskidest ja võimalikest komplikatsioonidest vaba, ehkki silmaarstide ja teiste ekspertide arvamused ja hinnangud erinevad mõnikord. Riski ja kasu kaalumine on ekspertide pideva vaieldava arutelu allikas.

LASIKi võimalike pikaajaliste mõjude kohta pole veel tulemusi: Selle põhjuseks on asjaolu, et LASIKi operatsioone on tehtud alles alates 1990. aastast. Viimaseks arutatakse LASIKi meditsiinilise vajaduse üle: mõned eksperdid näevad seda rohkem kui "elustiili operatsiooni". Lisaks ei võta paljud patsiendid LASIK-i ilmselt piisavalt tõsiselt: nad ei näe seda tegelikult operatsioonina, kuid see on siiski nii.

Veelgi olulisem on patsientide nõuetekohane ja professionaalne teavitamine, et lõpuks saaks ka nähtav elukvaliteet reaalsuseks - nagu juhtub 90 protsendil patsientidest: nägemisteravus on kaasaegsete seadmetega pärast LASIK-protseduuri maksimaalselt 0,5 dioptrit kõrgemal või allpool kavandatud sihtväärtus. Ilmselt arvutatav risk - nagu hiljem terav pilk paljastab.