Müokardiinfarkti ja stenokardia põhjused ja ravi

Südame häireteta funktsiooni jaoks on lisaks tervislikule klapisüsteemile ja funktsionaalsetele lihastele otsustavaks eeltingimuseks ka südamelihase häirimatu varustamine hapniku ja toitainetega. Kui see südamelihase varustus on häiritud, on häiritud ka südame funktsioon. Koronaararterid on südame varustamiseks hapniku ja toitainetega väga olulised.

Üldised teadmised südamehaigustest

Südame- ja veresoonkonnahaiguste anatoomia ning põhjustab Infogrami. Suurendamiseks klõpsake pildil

Selle vereringepiirkonna arterid pärinevad aordist ja harust südamelihase välisküljel. Arteriaalsed veresooned on funktsionaalsed otsaarterid, mis tähendab, et füsioloogilistes tingimustes on nad üksteisega väga vähe seotud. Arteriaalne anum sulgub, südamelihase teatud osas katkestatakse hapniku ja toitainete pakkumine.

Kui see katkestus kestab pikka aega, on tulemuseks selles piirkonnas südamelihase kudede hävitamine. Funktsionaalse kahjustuse ulatus sõltub selle piirkonna asukohast ja suurusest ning see võib põhjustada südamefunktsiooni häireid või südame väljundi vähenemist. Kuid kui hukkunud piirkond jõuab teatud suuruseni, ei suuda süda enam oma funktsiooni säilitada; süda ebaõnnestub.

See olek ei sobi aga enam eluga. Kui vereringehäire tagajärjel ebaõnnestub väiksem osa südamelihaseid, surevad kõigepealt lihased. Siis moodustub arm. Neid sündmusi, millega kaasneb vereringe katkemine konkreetses südamelihase piirkonnas ja mis viivad osa südamelihaste lagunemiseni, nimetatakse südameatakkideks.

Infarkt ja stenokardia

Infarkt on haigus, mis võib esineda väga erineval kujul. Veel üks tingimus, mida tuleb selles kontekstis mainida, on stenokardia. Need on südamelihase hapnikuvarustuse muutused, ajutised häired.

Selliste sündmustega võib kaasneda valu rindkere vasakus servas, mis kiirgab vasakule õlale või käele. Neid kaebusi võib täheldada pärast psühholoogilist või füüsilist stressi, kuid need esinevad ka puhke ajal. Stenokardia korral taastatakse koronaararterites alati piisav vereringe.

See haigus on aga märk sellest, et südamelihase normaalne verevarustus on ohus. Kuna südameatakk on haigusmehhanism, millel on algselt samad haigusseisundid kui stenokardil, võime südamerabanduses täheldada stenokardiaga sarnaseid sümptomeid. Valu rindkere vasakus servas, mis sageli kiirgab vasaku käe sisse, on võimalik ka südameatakiga, ilma et see peaks olema tema jaoks tüüpiline omadus. Mõnel juhul on nad vägivaldsemad, teistel vähem leebed kui stenokardia korral.

Täna teame, et mõned südameatakkid (viimaste vaatluste kohaselt kuni 40 protsenti) esinevad ilma valudeta. Haigust saab diagnoosida ainult elektrokardiogrammi (EKG) või vereanalüüside abil ainult siis, kui patsiendil on iseloomulikke sümptomeid.

Kuigi suurem osa haigustest põhjustab ainult ajutist südamefunktsiooni kahjustust ja edasise kulgemise osas põhjustab ainult südame väljundi mõõdukat või püsivat piiramist, tuleb südameinfarkti pidada tõsiseks kliiniliseks pildiks. Rindkere vasakpoolses küljes esinevat valu peavad paljud inimesed tõsise haiguse äratussignaaliks, sest enamik inimesi on teadlik, et südame häiretel on hädavajalik roll eluprotsesside jaoks.

Südamehaiguste ravi ja ennetamine

Infarkti põhjustab sageli pärgarterite ahenemine, mida nimetatakse arterioskleroosiks. Kui sellist ahenemist blokeerib verehüüve, ei varustata kõiki järgnevaid südamelihase piirkondi enam vere ja hapnikuga. Seejärel sureb südamelihas mõne tunni jooksul. Pilt suuremalt.

See on meditsiinilisest seisukohast arusaadav ja õige. Milliseid järeldusi tuleks sellest teha? Kui rindkere vasakpoolses küljes on valu, on see märk ette nähtud patsiendi ärgitamiseks viivitamatult pöörduma arsti poole.

Kaasaegsete läbivaatusprotseduuride abil saab arst kindlaks teha, millised muutused on südames, milliseid meditsiinilisi abinõusid tuleb võtta, ja anda nõu, kuidas patsient peaks käituma edasi. Nagu juba mainitud, ei tähenda iga rindkere vasakpoolses küljes olev valu südameinfarkti ja seetõttu tõsist ohtu elule. See asjaolu ei tohi aga tekitada ükskõiksust.

Kõiki südamehaigusi peab hindama ja ravima arst. Ainult nii saab edasist kahju vältida. See on hädavajalik vajadus ja seda tuleb rõhutada suure rõhuasetusega. Nüüd on arstil võimalus ära tunda isegi väikesed muudatused ja alustada ravimeetmeid.

Seejuures kerkib ka küsimus: kas on võimalusi infarkti ennetamiseks? Nagu paljude haiguste puhul, saate ka siin oma eluviisi kaudu ennetavaid meetmeid võtta. Seetõttu pole vaja mitte ainult tagada piisav uni ja mõistlik lõõgastus, vaid ka tagada, et lisaks vaimsele tegevusele oleks tagatud ka vajalik füüsiline koormus.

Kõige kindlam viis infarkti ennetamiseks on ulatuslik ja igapäevane kerge treeningprogramm, näiteks sörkimine või ujumine. See ei tähenda aga seda, et lõõgastumiseks viib ainult värskes õhus treenimine, vaid see, et igapäevane ulatuslik sport viib ka vereringesüsteemi ja terve südame treenimise seisundi, mis tagab optimaalse funktsioneerimise, kusjuures jõud on sel juhul võimalikult ökonoomsed. saab kasutada.

Kuid isegi kui südamehaigused on juba olemas, on mõistlik füüsiline stress hädavajalik. See tuleks siiski läbi viia kokkuleppel raviarstiga, kes saab kindlaks teha koorma suuruse ja oskab hinnata, millal jõudluspiir on saavutatud. Mõistliku füüsilise koormuse tagamiseks on palju erinevaid võimalusi. Eakate regulaarsete jalutuskäikude kõrval tuleks mainida ka vastupidavusalade sporti. See viitab aga spordile, mis tagab kõikjal treenimise. Viited füüsilisele tegevusele tunduvad meile eriti olulised, kuna selle kohta on endiselt ekslikke ettekujutusi.

Südame- ja vereringekahjustusi ei aita ära hoida füüsiline puhkus, vaid mõistlik füüsiline aktiivsus on tõhus vahend südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks, kusjuures loomulikult tuleks vältida ühepoolset ületäitumist. Lisaks füüsilisele pingutusele on oluline ka piisavalt magada. Kõige tähtsam on see, et see viib tõesti lõdvestumiseni. Sel põhjusel on vaja eelnevalt füüsiliselt puhata, näiteks lühikese jalutuskäigu kaugusel.

Samuti on teada, et psühholoogilisel stressil on ebasoodne mõju südame-veresoonkonna aktiivsuse reguleerimisele. Üldiselt on raske nõuda psühholoogilise stressi vältimist. Siiski tuleb rõhutada, et psühholoogilise stressi ja liigsete psühholoogiliste nõudmiste surve all ei tohi igapäevast rutiini mõtestatud korraldus kaotada. Kuna psühholoogiline stress tuleneb sageli halvast inimestevahelisest käitumisest või tundest, et nad ei suuda teatud ülesandega hakkama saada, on kasvatus ja haridus ka infarkti profülaktikas olulised tegurid.

Mõistlik on süüa väiksemaid eineid sageli ja vältida liigset koormamist ebamõistlikult suurte söögikordadega. Fikseeritud toidutarbimise rütm on oluline vegetatiivse tasakaalu säilitamiseks ja füsioloogiliste refleksimehhanismide tagamiseks.Müokardiinfarkti ennetamise meditsiinilisi abinõusid ei tohiks siinkohal üksikasjalikult käsitleda, tuleb vaid mainida, et teaduslike uuringute põhjal saab tänapäeval teatud juhtudel läbi viia ennetavat ravi antikoagulantidega, mis eelseisva südameinfarkti korral võib ära hoida ägeda. Haigusjuhtumi ennetamine.

Infarkt on kliiniline pilt, millel võivad olla väga erinevad tajutavad sümptomid. Mõnikord ilmnevad ebaharilikud kaebused, mida haige ei pea sageli südamehaiguseks; need võivad põhjustada ka tugevat valu rindkere vasakus servas koos rõhumise tundega. Kuna südameatakk on haigus, mida saab paljudel juhtudel ravida, kuid millel võib olla ka ebasoodne tulemus, on vaja südame- ja vereringehaigusi ennetada, rakendades abinõusid mõtestatud eluviisil.