Lambapiima tuntakse ka kui Lambapiim või Lambapiim. Tänapäeval kasutatakse seda peamiselt juustu või jogurti valmistamiseks.
Mida peaksite teadma lambapiimast
Lambad ja kitsed on ühed vanimad koduloomad inimkonna ajaloos. Neid kodustati ja kasutati toidu tootmiseks enam kui 9000 aastat tagasi. Väikese nõudluse ja arvukate võimalike kasutusviiside tõttu on lambakasvatus nüüdseks laialt levinud kogu maailmas.
Ligikaudu pool kogu lammaste koguarvust leitakse arengumaades. Lambaid saab kasutada villa, liha ja piima tootmiseks. Saksamaal kasutatakse lambaid peamiselt maastiku hooldamiseks. Nad hoiavad tammi rohtu ja looduskaitsealadel asuvaid niite lühikese. Lambapiim on mõnes maailma piirkonnas ainus piimaallikas. Paljudes Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikides on lehmapiim peaaegu tundmatu. Siin juuakse tavaliselt lambapiima ning töödeldakse seda juustuks ja jogurtiks. Euroopas toodetakse lambapiima Kreekas, Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias. Kreekas elab umbes viis miljonit lammast. Need toodavad 558 000 tonni lambapiima aastas.
Pool saadud piimast töödeldakse meiereides. Tuntud juustud, näiteks Kreeka feta või Prantsuse Roquefort, on valmistatud lambapiimast. Itaalias kasutatakse lambaid piimatootmises peamiselt Rooma, Sardiinia ja Sitsiilia ümbruses. Itaalia lambapiim töödeldakse pecorinojuustuks või muud tüüpi juustuks. Osa eksporditakse.
Lambapiimatööstuses on põhimõtteliselt kolm loomakasvatustüüpi. Ligikaudu 20 protsenti lammastest on rändkarjaste käes. Lammaste asukohti muudetakse tavaliselt hooajaliselt. Ligi pooled kõigist talu lammastest elavad koplis ja üksiklammastes. Karjamaad on siin tarastatud. Selleks kasutatakse nii seisvaid kui ka pöörlevaid karjamaid. Asukohaspetsiifilises karjasüsteemis peetakse loomi talvel siseruumides. Suvel kasutatakse läheduses asuvaid karjamaid.
Lambad annavad piima tavaliselt 150–180 päeva pärast sündi. Imetamise periood sõltub söötmisest ja loomapidamisest. Keskmiselt annavad lambad selle aja jooksul 200–400 liitrit piima. Spetsiaalselt piimatoodangu jaoks kasvatatud lambad annavad kaks korda rohkem piima. Nende lammaste laktatsiooniperiood on kaheksa kuud.
Tähtsus tervisele
Lambapiim sarnaneb oma koostises lehmapiimaga. Lambapiim sisaldab aga rohkem vitamiine A, D, E, B6, B12 ja C. See sisaldab ka riboflaviini. A-vitamiin mängib visuaalses protsessis olulist rolli.
D-vitamiin on pigem hormoon kui vitamiin. See osaleb kehas paljudes ainevahetusprotsessides ja on oluline tervisliku ja stabiilse luustruktuuri jaoks. B12-vitamiin aitab hoida närvisüsteemi tervena. Aneemia võib areneda B12 defitsiidiga. C-vitamiin on võimas antioksüdant, mis võib kõrvaldada rakke kahjustavad vabad radikaalid.
Vaatamata kõrgematele toiteväärtustele pole lambapiim tervislikum ega paremini seeditav kui lehmapiim.
Koostis ja toiteväärtus
Lambapiima täpne koostis sõltub söödast ja tõust. 100 grammi lambapiima sisaldab 83 grammi vett. Valkude osakaal on 5 grammi. Rasvasisaldus on üsna kõrge - 6 grammi 100 grammi kohta. Lambapiim sisaldab peaaegu kaks korda rohkem rasva kui lehmapiim. Kõige tugevamalt on esindatud pika ahelaga küllastunud rasvhapped, näiteks palmitiinhape või oleiinhape.
Polüküllastumata rasvhapped, näiteks linoolhape ja linoleenhape, moodustavad seevastu vaid väikese osa. Küllastunud ja küllastumata rasvhapete protsentjaotus on lehmapiimas väga sarnane. Lehmapiima ja lambapiima vahel pole kolesteroolisisalduses peaaegu mingit vahet. Lambapiim sisaldab 11 grammi kolesterooli 100 grammi kohta.
Lambapiima valgusisaldus on umbes 5 grammi 100 grammi kohta. Ka siin on lambapiim parem kui lehmapiim. Vadakuvalkude osas saab vahet teha ß-laktoglobuliinide ja α-laktalbumiini vahel. Lambapiim sisaldab ainult ß-laktoglobuliini A. Piima hapendamisel sadestub valgukaseiin. Kaseiinide üldsisaldus lambapiimas on suurem kui lehmapiimas. Suurima osa moodustavad β-kaseiinid ja α-kaseiinid.
Kaseiinid ja piimavalgud erinevad aminohapete koostise poolest. Piimavalk sisaldab palju asendamatuid aminohappeid nagu treoniin, isoleutsiin ja lüsiin. Trüptofaani leidub ka lambapiimas. Nii nagu lehmapiimal, on ka lambapiimal kõrge bioloogiline väärtus tänu oluliste aminohapete suurele sisaldusele.
Talumatus ja allergia
Ss-laktoglobuliinide suurema sisalduse tõttu näib lambapiim olevat lihtsamini seeditav kui lehmapiim. Lehmapiima talumatus põhineb suuresti ß-laktoglobuliini, kaseiini, α-laktalbumiini, immunoglobuliini ja seerumi albumiini talumatusel. Kuna lambapiima koostis on sarnane lehmapiima koostisega, on mõlemat tüüpi piima talumatus võrreldav.
Samuti eeldatakse, et lehmapiimast ja lambapiimast pärit valkude vahel on ristreaktsioone. Selle järgi võivad inimesed, kes on varem ainult lehmapiima joonud, olla lambapiima suhtes allergilised. Lambapiim sisaldab ka laktoosi. Laktoositalumatusega inimesed taluvad seda sama vähe kui lehmapiim. Sama kehtib ka kitsepiima kohta.
Shoppingu ja köögi näpunäited
Piimalammaste pidamine on endiselt nišiturg. Sellegipoolest on lambapiim ja lambapiimast valmistatud tooted üha enam nõudlust. Lambapiima töötlemise ja turustamisega tegelevad enamasti piimatootjad ise.
Saksamaal pole peaaegu üldse meiereid, kes lambapiima ostaksid ja töötleksid. Seetõttu leidub lambapiima ja lambapiimast valmistatud tooteid tõenäolisemalt talupoodides, maheturgudel või iganädalatel turgudel. Lambapiim pole kõrge valgusisalduse tõttu eriti soojapidav. See ei sobi kõrgeks kuumutamiseks ja seetõttu ei hoia see nii kaua kui lehmapiim. Seda tuleks ostmisel ja ladustamisel arvestada. Lambapiima tuleks alati hoida pimedas ja jahedas kohas. Lambapiimast valmistatud või või kõlblikkusaeg on samuti piiratud. See läheb rääsunud veidi vähem kui nädala pärast. Kreemjas ja peene struktuur on sarnane kitsevõiga.
Traditsiooniliselt toodetud lambajuustu kõlblikkusaeg on palju pikem. Kuid ostmisel olge ettevaatlik. Juustu nimetamiseks lambajuustuks peab see sisaldama ainult 15 protsenti lambapiima. Suurema turvalisuse pakuvad orgaanilise pitseriga juustud. Mahelambajuustu piim peab koosnema 100 protsenti lambapiimast. Muud traditsiooniliselt lambapiimast valmistatud juustuliigid on värske juust Gupferl ja Slovakkia Liptovi juust. Roquefort ja Gorgonzola sisaldavad tavaliselt ka kitse- või lambapiima.
Valmistamisnipid
Lambapiima võib juua otse, nagu lehmapiima. Maitset kirjeldatakse kui mahedat ja magusat. Lambapiimajuust sobib hästi paljude roogade juurde. Kreeka feta sobib hästi salatite või oliividega. See sobib ka pajaroogade grillimiseks. Roquefort ja Gorgonzola annavad Vahemeremaade roogadele eriti vürtsika aroomi, kuid sobivad hästi ka viinamarjade või viigimarjadega.
