Magama tõmblemine

Alates Krambid magada, ka Magav müokloonus nimetatakse, üks räägib siis, kui keha uinumise ajal tõmbleb, mõnikord koos teiste kõrvalekalletega. Magama tõmblemine on tavaliselt kahjutu ja võib tekkida elu jooksul ning minna siis iseseisvalt minema. Haigusest räägitakse alles siis, kui magama jäämine on raskendatud või võimatu magama tõmblemise tõttu.

Mis magama jäävad?

Jälgimist võib täheldada, eriti väikestel lastel, mis on täiesti kahjutu. Kuigi põhjused pole teada, on täheldatud, et magama tõmbamine toimub sagedamini reageerimisel välistele müradele ja stressis inimestele.
© Juan Aunión - stock.adobe.com

Mõiste unes tõmblemine hõlmab mitmesuguseid nähtusi, mida võib täheldada magama jäädes või une esimeses faasis.

Lisaks keha tõmblemisele võivad magamiseks olla visuaalsed, kuuldavad ja sensoorsed tõmblused. Kehas olevad tõmblused ilmnevad jäsemete või pagasiruumi järskude ja lühikeste tõmblustena, mida nimetatakse müokloonuseks. Visuaalselt magama jäädes tajub magama jääv inimene välgust, mida pole olemas.

Kuuldava unenäo tõmbamisega kuuleb magama jääv inimene valju müra, näiteks poppi, mida teised ei saa sarnaselt valgusevälgudele tajuda. Umbes sensoorse tõmblemise korral tunneb magama jääv inimene kukkumise või komistamise tunnet. Keha tõmblemisega võivad kaasneda visuaalsed, kuulmis- ja sensoorsed tõmblused.

Ainult harvadel juhtudel - kui magama tõmblemine on väga väljendunud - ärkab inimene tõmblemisest uuesti magama. See võib põhjustada ka kiirenenud südamelööke ja ebaregulaarset hingamist.

põhjused

Siiani pole teada ei kerge ega tugeva une tõmblemise põhjuseid. Neid klassifitseeritakse loodusnähtustena, kuna umbes seitsekümmend protsenti elanikkonnast kogeb magama jäädes vähemalt vahelduvaid unespasme.

Jäsemete tõmblemist, mis on täiesti kahjutu, võib täheldada eriti väikestel lastel. Kuigi põhjused pole teada, on täheldatud, et unespasmid tekivad sagedamini reageerimisel välistele müradele ja stressis inimestele.

Teadlased eeldavad, et magama jäädes toimuvad aju või seljaaju närvirakkudes muutused, mille käivitab hallist ja valgest ainest koosnev võrgulaadne struktuur. Seda paigutust nimetatakse retikulaarseks moodustumiseks. See saadab magama jäädes närvisüsteemi pärssivaid signaale, lõdvestades sellega lihaseid. See võib olla seotud retikulaarse moodustumisega.

Ravimid leiate siit

➔ Ravimid unehäirete raviks

Sümptomid, tervisehäired ja nähud

Reeglina on magama tõmblemine kahjutu kaebus, mis tavaliselt ei avalda asjaomase inimese elukvaliteedile negatiivset mõju ega vähenda seda. Ainult harvadel ja tõsistel juhtudel kannatavad kannatanud inimesed une tõmblemise tõttu tõsise unehäire ja seega psühholoogilise meeleolu või isegi depressiooni ja ärrituvuse all.

Need, kellel tekkis tõmblemine enne uinumist või isegi pärast uinumist, ärkasid nende tõmbluste pärast uuesti üles. Nende raskusaste võib olla erinev ja mõnel juhul häirida und. Mõnel kannatajal on magamajäämise spasmid nii tugevad, et see viib epilepsiahooeni, milles lihased on väga valusad.

Samuti võivad tekkida krambid. Lisaks ei saa reeglina nende tõmbluste regulaarsuse kohta öelda, et magama hakkavad tõmblused tekivad iseeneslikult, kuid võivad siis iseenesest ära minna. Enamikul juhtudel saab sümptomeid suhteliselt hästi ravida, nii et erilisi tüsistusi pole. Une tõmblemine ei vähenda ka kannatanud inimese eeldatavat eluiga. Paljudel juhtudel võib stress sümptomeid halvendada.

Diagnoos ja kursus

Diagnoosi osana tuleb välistada diferentsiaaldiagnoosid, kuna müokloonus võib olla mitmesuguste haiguste kaasnev sümptom. Une spasmide korral võib kaaluda ka fragmentaarset või propriospinaalset müokloonust, rahutute jalgade sündroomi (lühikese aja jooksul RLS), lihasspasme ja epilepsiat.

Rahutute jalgade sündroom on neuroloogiline haigus, mille korral on suurenenud tung liikuda ja tekkida võivad tahtmatud liigutused. Uinumist saab mõõta elektromüograafia või lühikese EMG abil. Uuritakse kas lihase elektrilist pinget või lihaskiudude pinget. Magama tõmmates on lühikesed kõrgepinge tipud.

Unespasmid ei pea aga ilmuma igal õhtul. Need võivad ilmuda paljude aastate pärast ootamatult, kaasas mõneks ajaks magama jäädes ja kaovad sama äkki uuesti. Kuid need võivad esineda ka ebaregulaarselt.

Tüsistused

Magama jäädes on see tavaliselt tavaline ja ennekõike kahjutu sümptom, mida ei pea arst ravima. Magamajäämise spasmid esinevad peaaegu kõigil ja pole asjaomase inimese jaoks alati selged. Sageli määrab need ainult partner.

Kui magamise spasmid on tugevad, võivad need partnerit häirida ja avaldada suhtele negatiivset mõju. Mõnel juhul ärkab haigestunud inimene pärast spasme magama, mis võib põhjustada uneprobleeme ja unepuudust. See põhjustab stressi, agressiivset suhtumist ja muid kaebusi, mis tekivad unepuuduse tagajärjel.

Ravi tavaliselt ei tehta, seega pole täiendavaid tüsistusi. Siiski, kui rahulik uni pole enam uneaja tõmblemise tõttu võimalik, tuleb pöörduda arsti poole. See võib olla psühholoogiline probleem või nn rahutute jalgade sündroom. Enamikul juhtudel viib ravi haiguse positiivse kulgemiseni ilma täiendavate komplikatsioonideta. Enamikul juhtudel ravi siiski puudub.

Millal peaksite arsti juurde minema?

Reeglina on magama jäämine kahjutu ega vaja tavaliselt arstlikku läbivaatust. Kui tõmblused tekitavad probleeme, tuleb seda siiski selgitada. Näiteks on kõigil, kes ei saa enam lihaste kokkutõmbumisega seoses magama jääda või magama jääda või kellel tekivad hirmud, kõige parem rääkida oma arstiga. Kui partner end tõmblemisest häirib, tuleb seda ka selgitada. Enamasti saab magamajäämist leevendada eneseabimeetmete (nt jooga, treeningud või rahustavad teed) või õrnate ravimitega.

Kuid mõnikord põhinevad need psühholoogilisel traumal. Igaüks, kellel on minevikus olnud halb kogemus või kellel on olnud psühholoogilisi probleeme, peaks võtma spasmid magamiseks võimaluse psühholoogiga vestelda. Kui kontraktsioonidele eelnes õnnetus, võivad esineda lihas- või närviprobleemid. Tüsistuste välistamiseks tuleks pöörduda arsti poole, kes selgitab välja põhjuse ja vajadusel ravib. Kui ilmnevad sellised sümptomid nagu südamepekslemine või õhupuudus, tuleb magama minnes alati pöörduda arsti poole.

Teie piirkonna arstid ja terapeudid

Ravi ja teraapia

Isegi kui lihastes esinevad lühikesed kõrged pinge tipud võivad olla ebamugavad, ei pea magama minemist tavaliselt ravima. Kõik esinevad nähtused on kahjutud. Kui rahulikku und aitab püsivalt takistada magama minemine, tuleb siiski pöörduda arsti poole.

Outlook ja prognoos

Magama jäädes räägite kahjutust välimusest, nii et tavaliselt pole meditsiiniline ega uimastiravi vajalik. See põhjustab väikseid lihaste tõmblusi, mis tekivad unefaasis. Kui seda sümptomit ei ravita, ei süvene see tõenäoliselt.

Üsna tavaline stress tööl või igapäevaelus põhjustab sageli rahutut unetappi. Seega peaksid nimetatud unespasmid ilma ravita kaduma. Kui aga stress suureneb igapäevaelus või tööl, võib magamajäämise tõmblemine märkimisväärselt suureneda.

Magama jäämine on üha raskem, kui asjaomane inimene ärkab spasmidest korduvalt magama. See võib põhjustada suuremat unepuudust, nii et meditsiiniline ravi on vältimatu. Sellisel juhul tuleb välja selgitada une tõmblemise põhjus, et saaks alustada suunatud ravi.

Kui une tõmblemise olemasolevat põhjust ei leita ega ravita, pole kiiret paranemist oodata. Siiski ei ole ravi vajalik enam kui 90 protsendil tekkivatest unespasmidest.

Ravimid leiate siit

➔ Ravimid unehäirete raviks

ärahoidmine

Magama jäämise vältimiseks peaksite vältima kofeiini liigset tarbimist, olgu see siis kohvis või muudes jookides.

Lisaks kohvile tuleks vältida ka muid stimulante. Nikotiini on seostatud ka magama jäämisega. See ei kehti mitte ainult sigarettide kohta, vaid ka näiteks nikotiini sisaldavate plaastrite kohta. Kuna teadlased on täheldanud, et stressis inimesed tõmbuvad suurema tõenäosusega magama, peaksite andma enne magama jäämist mõistusele piisavalt aega lõõgastumiseks. Parem oleks vältida stressi.

Isegi tugevalt stressis keha kipub sagedamini magama tõmblema. Seetõttu peaksite hoiduma tegevustest, mis panevad kehale palju koormust.

Järelhooldus

Enamikul juhtudel ei vaja magama jäämine meditsiinilist järelevalvet. Neid peetakse kahjutuks. Järelikult pole järelhooldus vajalik. Tõmblused ei takista elu. Tavaliselt lähevad nad ära üksinda. Ainult harvadel juhtudel põhjustab või takistab tõmblemine und.

Nendel juhtudel peetakse märke problemaatiliseks. See viib inimesteni ärrituvuse ja käitumisprobleemide ilmnemiseni. Psüühika ja füüsis kannatavad. Eduka raviga ei kaasne immuunsust. Kaebused võivad korduda. Järelhooldus koosneb käitumisharjumuste muutmisest. Selle eest vastutab patsient.

Esmase ravi osana informeerib raviarst teda peamistest põhjustest. Mõjutatud peaksid vältima enne magamaminekut mitu tundi kohvi ja kofeiini sisaldavaid jooke. Nikotiin võib põhjustada ka magamajäämise. Vahetult enne magamaminekut ei tohiks rasket füüsilist koormust teha.

Uinumise vältimiseks on lõõgastusharjutused osutunud kasulikuks. Ebamugavuse peamiseks põhjustajaks peetakse stressi. See tuleb välja lülitada. Kui teil on püsivaid unespasme, on hädavajalik arsti konsultatsioon. Ainult nii saab välistada, et teist põhihaigust pole. Tõmblused võivad osutada epilepsiale ja RLS-ile.

Saate seda ise teha

Sageli kahjutu une tõmblemisega saab enne magamaminekut hästi lõõgastuda. Need, keda igapäevane kirglik stress mõjutab, saavad kasutada sisemise rahu leidmiseks lõõgastusmeetodeid, näiteks autogeenseid treeninguid, joogat või meditatsioone, mis võimaldavad neil paremini magama jääda. Ka füüsiline töö viib keha täies hoos ja ei võimalda tal nii kiiresti soovitud taastumisfaasi leida. Seetõttu on oluline sellel kellaajal vältida suuremat pingutust ja aktiivsust.

Patsiendid, kellele meeldib enne magamaminekut lugeda, peaksid valima positiivse, lõõgastava lugemise ja hoiduma põnevatest pealkirjadest. Ideaalne on välja töötada välja lülitatud rituaal, et valmistada keha ja hinge selleks ette. Selle jaoks võib olla kasulik vahend ka päeviku pidamine.

Lisaks stressile võib kofeiin hõlbustada ka uinumist. Seetõttu on õhtutundidel soovitatav hoiduda selliste kofeiiniga jookide nagu kohvi, musta tee või koola tarbimisest. Kuna nikotiin võib avaldada negatiivset mõju ka puhke- ja unefaasile, peaksid suitsetajad ja patsiendid, kes kasutavad nikotiiniplaasi, piirduma enne magamaminekut teatud perioodiga.