Pulss

Inimesel on põhimõtteliselt terve oma elu Pulss või. Südamelöök lisatud. Terve inimese süda lööb päevas rohkem kui 100 000. Samuti osutub pulss inimkeha jaoks olulise tähtsusega.

Mis on pulss

Kaasaegses meditsiinis nimetatakse veresoonte seinte individuaalseid liikumisi Pulss. Nii anuma seinte mehaanilisi laienemisi kui ka mehaanilisi kokkutõmbeid uuritakse täpsemalt määratluse ulatuses.

Üksikute liikumiste eest vastutavad peamiselt suhteliselt suured rõhulained. Need rõhulained on põhjustatud südame normaalsest tegevusest. Kaasaegses meditsiinis kasutatakse impulsi aga ka veresoonte laienemisele viitamiseks, mida saab teatud kehapiirkondades tuvastada.

Mõõtke, hinnake ja uurige oma pulssi (tervislik pulss)

Nii et Pulss saab usaldusväärselt hinnata, uuritakse muu hulgas pulsi kiirust lähemalt. Kaasaegses meditsiinis kirjeldab termin pulss esinemissageduste arvu minutis.

Lisaks impulsi sagedusele mängivad pulsi mõõtmisel olulist rolli ka pulsi rütm ja pulsi kvaliteet. Impulsi tegelikku mõõtmist saab teha nii käsitsi kui ka elektrooniliselt. Kui kaalutakse käsitsi mõõtmist, saab seda teha keha erinevates punktides. Uuriv isik määrab arteri aktiivsuse, näiteks templi piirkonnas, nende sõrmeotste abil.

Manuaalset mõõtmist saab teha ka kaenlaaluses piirkonnas või otse randmel. Kuid lisaks kaelale pakuvad pulsi mõõtmiseks sobivaid kohti ka põlvede ja jalgade tagumised õõnsused. Elektroonilise impulsi mõõtmise osana kasutatakse tavaliselt kõrvaklappi. Tihti kasutatakse ka sõrmeklambrit.

Sõltuvalt vanusest peetakse normaalseks pulssi 60–140 lööki. Meditsiiniliste uuringute kohaselt on pulss naistel oluliselt kõrgem kui meestel. Samuti on veenides pulss palju nõrgem kui arterites. Lisaks võib eriti kõrge füüsiline aktiivsus pulssi märgatavalt aeglustada.

Funktsioon, mõju ja ülesanded

Dem Pulss eriti suurt tähelepanu pööratakse tänapäeva meditsiinis. Näiteks võimaldab muutunud pulsisagedus teha esmased järeldused tõsise põhihaiguse kohta. Lisaks võib näiteks suurenenud lipiidide sisaldus veres pulsisagedust negatiivselt mõjutada. Enamasti peetakse muutunud südame löögisagedust ka tõsise südamehaiguse esimeseks märgiks.

Haigused

Pole harvad juhud, kui suur hulk inimesi muutub üksikasjaliku läbivaatuse käigus raskemaks Pulss (ka südamepekslemine) diagnoositud.

Põhimõtteliselt peetakse äärmiselt ohtlikuks pulssi, mis ületab 100 lööki minutis. Üle 100 löögi ulatuv pulss tekib sageli psühholoogilise stressi korral või kilpnäärme ületalitluse korral. Kuna aju ei saa suurenenud pulsisageduse tõttu enam piisavalt hapnikku, võib see mõnikord põhjustada eluohtlikke kõrvaltoimeid, näiteks tugevat pearinglust või minestamishooge.

Kuna suurenenud pulss ei põhine sageli ravimite talumatusel, tuleks teatud tingimustel kaaluda modifitseeritud ravi. Lisaks suurenenud südame löögisagedusele peavad juhtivad arstid äärmiselt kriitiliseks ka suhteliselt madalat pulssi. Kui normaalväärtust 60 lööki minutis ei saavutata, tuleb võimalikult kiiresti pöörduda arsti poole. Madal pulss ei põhine sageli kilpnäärme alatalitlusel.

Sageli kaasnevad suhteliselt madala pulsiga ka sellised haigused nagu tüüfus või kollapalavik. Suhteliselt madala vererõhuga võivad sageli kaasneda tõsised kõrvaltoimed. Haigestunud patsiendid kurdavad sageli eriti nõrka vastupidavust.

Eriti rasketel juhtudel võib tekkida ka lühike teadvusekaotus. Ravimata jätmise korral põhjustab see südame seiskumist sageli, olenemata selle kestusest. Ainult vastava väljaõppe saanud arst suudab muutunud pulsi usaldusväärselt tuvastada ja seda varakult ravida.

Ravimid leiate siit

Tüüpilised ja tavalised südamehaigused

• Südameatakk
• Perikardiit
• Südamepuudulikkus
• Kodade virvendus
• Müokardiit