Subklaviaalne veen

Subklaviaalne veen, ka Klavikulaarveen kutsus, jookseb kaelarihma taga esimese ribi kohal. See transpordib verd käest südame poole.

Mis on subklaviaalne veen?

Subklaviaalne veen kuulub väikese keha vereringe veenidesse käe ja kaela piirkonnas. Eristatakse paremat ja vasakut subklaviaalset veeni. See on üks brachiocephalic veeni juureveenidest.

Peamiselt transpordib see verd ülajäsemetest käe ja õlaga ning jõuab veeni brachiocephalica (pea- ja käsivarreveen) kaudu veeninurga kaudu paremasse aatriumisse. Sealt voolab veri kopsuvereringe (väikese vereringe) kaudu kopsudesse ja on rikastatud hapnikuga. Hapnikuga rikastatud veri voolab vasakusse aatriumisse ja sealt pumbatakse aordi (suur kehaarter) kaudu tagasi kehasse, et varustada kude hapnikuga (suur vereringe).

Peaaegu kõik arterid kannavad hapnikurikka verd ja enamus veenides hapnikuvaest verd. Venoosne veri on arteriaalse verega tumepunane, kuna hapnik on eemaldatud. Veenide vererõhk veenides on oluliselt madalam kui arterites ja seda nimetatakse vereringe madalrõhusüsteemiks.

Anatoomia ja struktuur

Subklaviaalne veen on vaid mõni sentimeeter pikk ja kulgeb horisontaalselt keha keskosa suunas. See on kaasasolev veen, mis kulgeb paralleelselt vastava arteriga (arteria subklaviaalne-subklaviaalne arter).

Veel üks paarisarter, mis kannab hapnikuga küllastunud verd südamest tagasi pea, kaela, käe ja õla alla. Subklaviaalne veen on aksillaarveeni (aksillaarveeni) otsene jätk. See on omakorda brahhiaalveeni (käsivarreveen) jätk, kusjuures üleminek pole anatoomiliselt selgelt määratletud. Subklaviaalne veen ja aksillaarne veen moodustavad koos käsivarre veenide peamise pagasiruumi. Subklaviaalne veen ja sisemine jugulaarveen (sisemine jugulaarveen, kaelaveen), mis on olulised vere väljavooluks aju, on mõlemad juureveenid.

Nad ühinevad veeni nurga all, moodustades brahiokefaalse veeni (pea-käe veen). See on ka paaris kehaveen, pisut lühem parempoolne osa, mis vastab vasakule brahiotsefaalsele veenile esimese rinnakelme kõhre tasemel. Siin ühinevad mõlemad veenid, moodustades parema vena cava (superior vena cava), mis lõpeb paremas aatriumis. See on inimkeha suurim veen. Subklaviaalne veen on kindlalt ühendatud rangluu periosteel asuva sidekoe kattekihiga (fascia clavipectoralis). See hoiab ära veeni varisemise (kokkuvarisemise) ja hõlbustab vere imemist keha välimisest tsoonist (perifeeriast), kui käsi ja õlg liiguvad.

Funktsioon ja ülesanded

Subklaviaalne veen vastutab käte, õlgade ja rinna külgmise hapnikuvaese vere transportimise eest. Verevool jookseb üle veeninurga pea- ja käsivarreveeni ning lõpuks ülemise veenikava kaudu parempoolse vatsakese. Sealt pumbatakse veri kopsuventiilide kaudu kopsuarterisse ja seejärel kopsudesse.

Kopsudes rikastatakse veri hapnikuga ja voolab läbi mitraalklapi tagasi vasaku vatsakese. Sealt aordiklapi kaudu peaarterisse (aort), et hapnikurikas veri lõpuks kehas kapillaaride kaudu jaotada. Subklaviaalne veen võtab oma sissevoolu välisest juguulaarsest veenist (väline jugulaarne veen), mis moodustatakse kõrva taha kuklaluu ​​(kuklaluuveeni) ja aurikulaarse veeni (kõrvaveeni) liitumisega. See saab täiendavat sissevoolu läbi subklaviaalarteri kaasnevate veenide.

Parema ja vasaku subklaviaarse veeni vahel on funktsionaalsed erinevused. Vasak külg on pisut olulisem, sest siin voolab muuhulgas lümfikoor, mis transpordib lümfi kogu keha alumisest poolest. Paremal pool asuv Ani on väike lümfisoon, mis kannab lümfi paremast käest, rindkere paremast küljest ja kaela paremast küljest. Lümfisüsteem on spetsialiseerunud toitainete ja jäätmeainete transpordile ning moodustab koos vereringega kehas kõige olulisema transpordisüsteemi.

Haigused

Rindkere väljundisündroom on vaskulaarse närvi kimbu kokkusurumine (pigistamine), mis koosneb brahhiaalsetest põimikutest (käsivarre plexus), subklaviaalsest arterist ja subklaviaalsest veenist.

See vaskulaarne närvikimp peab ületama kolme kitsast punkti teel ülajäsemete poole: skaala lüli (tähistab ribi tugilihaste vahelist tühikut), kostoklavikulaarne ruum (esimese ribi ja rangluu vaheline ruum) ja korakopektaalne ruum (abaluu luuprotsessi ja ruumi vahel pectoralis minor). Rindkere sisendussündroom on rindkere väljalaskesüsteemi erivorm. See kirjeldab subklaviaalse veeni ahenemist ja võib põhjustada subklaviaalse tromboosi või ägeda aksillaarveeni ummiku (Paget-von-Schroetteri sündroom).

Subklaviaalse veeni tromboos on harva võrreldes jalgade ja vaagna tromboosiga. Tromboos on verehüüve (tromb), mis ahendab või blokeerib veresooni. See tekib siis, kui südamesse voolab mitte piisavalt venoosset verd. Sageli tekivad subklaviaalse veeni tromboosid füüsilise ülepingutuse tagajärjel spordi ajal või “pea kohal”. Kuid see võib ilmneda ka tuumori või tsentraalse veenikateetri tõttu.

Enamasti mõjutavad noored täiskasvanud mehed. Tromboos toimub peamiselt paremal küljel. Phlegmasia coerulea dolens on üsna haruldane kliiniline pilt. Jäsemete veenide järsk ja täielik sulgemine (tromboos). Põhjus on mikrotsirkulatsiooni häire (väikseimate veresoonte vereringe osa). Phlegmasia coerules dolens on hädaolukord ja nõuab kiiret kirurgilist sekkumist.