Usuline hullumeelsus on sisu petlik sümptomaatika, mida sageli seostatakse skisofreeniaga. Sageli käivad pettused käsikäes päästemissiooniga. Patsiendi ravi on egosünteesi tõttu tavaliselt keeruline.
Mis on usuline pettekujutelm?
© artinspiring - stock.adobe.com
Delusioon on psühhiaatrilise haiguse sümptom. Psühhopatoloogilises leiutises on pettekujutelm sisuga seotud mõttehäire psüühika erinevate häirete taustal. Petlikud haigused häirivad eluteed objektiivse reaalsusega kokkusobimatute uskumuste kaudu. Mõjutatud isikute kohtuotsus on häiritud.
Sarnased mõttehäired on ideede ülemäärased väärtused ja obsessiivsed mõtted. Erinevalt petlikest patsientidest teavad selle mõtlemishäirega patsiendid tavaliselt, et nende mõtted on vastuolus objektiivse reaalsuse ja normaalsusega. Peamine iseloomustab peamiselt selliseid haigusi nagu skisofreenia. Sõltuvuse sisu võib erineda. Suhteliselt laialt levinud sisu on religioossed teemad.
Seda pettekujutluse religioosset vormi nimetatakse usuline pettekujutlus määratud. Sellise hullusega patsiendid kannatavad valede, kuid kõigutamatute ideede kujul uskumuste vormis, mis on vastuolus asjaomase isiku isikliku haridustaseme ja kultuurilise või sotsiaalse taustaga. Patsiendid esindavad oma uskumusi erakordse veendumuse ja egosünteesiga. Teie isiklik kindlus talub vastupidist.
põhjused
Värskete uuringute kohaselt on kuni 30 protsenti kõigist skisofreeniliste petlikest sündmustest seotud religioossete probleemidega. See muudab religioosse pettekujutelma üheks levinumaks petlikuks teemaks. Lisaks skisofreeniale on luululiste sümptomitega seotud ka paljud muud haigused. See kehtib näiteks meeleoluhäirete kohta nagu suur depressioon või maania ja bipolaarsed häired.
Esmane põhjus on sageli dementsus või ajukahjustus. Dementsuse taustal põhjustab eriti Alzheimeri tõbi sageli hullumeelsuse sümptomeid. Peaaegu sama sageli ilmnevad pettekujud vaskulaarse dementsuse, Lewy kehadementsuse ja fronto-ajalise dementsuse korral. Seetõttu ei põhjusta usuline pette tavaliselt puhtalt psühholoogilisi nähtusi, vaid on enamikul juhtudel seotud orgaaniliste ajukahjustustega.
Teisest küljest on teada ka usulise hulluse juhtumid, mis pole seotud orgaaniliste aju muutustega. Sõltuvalt esmasest põhjuslikust haigusest on religioosse hulluse erinevaid vorme. Lõppkokkuvõttes tuleb religioosset hullust mõista kui sümptomit, milles mainitud haigused avalduvad.
Sageli ei tulene usulised pettekujutlused isiklikust usulisest kogemusest. Pigem tekivad need inimkonfliktide, näiteks abieluprobleemide või surmahirmu kontekstis.
Sümptomid, tervisehäired ja nähud
Usuliste pettekujutustega inimesed on sageli veendunud, et nad on otseses suhtluses Jumalaga. Mõnel juhul usuvad nad ka, et nad on valitud ise uueks Messiaks ja et nad saadetakse maale maailma lunastama. Sellisel juhul on juttu usulisest hullumeelsusest koos päästmismissiooniga.
Patsiendid on oma petliku sisuga täiesti kindlad ja toidavad sellest kõiki oma mõtteid ja tegevusi. Oma petlikus süsteemis on nad kriitiliste vastuargumentide suhtes täiesti puutumatud. Paranoilises skisofreenias põevad patsiendid sageli suurt vajadust suhelda ja oma petlikke usulisi ideid levitada.
Paljudel juhtudel vahelduvad usuliste pettekujutustega patsient dialoogivormide ja sama sisuga monoloogistruktuuride vahel. Enamasti põhjustab pettekujutlus võõrandumise või osalise võõrandumise keskkonnast. Patsient on tavaliselt välismaailmast isoleeritud, kuna keegi peale tema ei esinda pettuse sisu.
Enamikul juhtudel ei integreerita ka usuliste pettekujutlustega inimesi usukogukondadesse, kuna nende ideed ei lähe kokku laialt levinud ideedega. Kliinilises praktikas põhjustab usuline maania sageli tõsist füüsilist kahju.
Diagnoos ja haiguse kulg
Diagnostika kontekstis tuleb religioosset hullust eristada religioossest veendumusest. Pettekujutluses kinnitatakse uskumuse asemel teadmisi. Nad ei anna usutunnistusi, vaid suhtlevad objektiivselt võimatutes reaalsustajudes. Usuliste veendumuste korral on endiselt võimalik realistlik enesehinnang.
Teisalt kannatavad usuliste pettekujutustega patsiendid ülbe enesehinnangu all. Usulised veendumused võimaldavad ka patsientidel end distantseerida ja usulist sisu kahtluse alla seada. Usuliste pettekujutustega patsiendid ei suuda distantseeruda fikseeritud ideedest ega näe lähtekohta oma ideede kahtluse alla seadmiseks.
Usuliselt petlike sümptomitega patsientide prognoos sõltub põhihaigusest. Paljudel juhtudel ei saa ego sünteesi tõttu täielikku paranemist saavutada.
Tüsistused
Usulise hullumeelsuse käigus võib tekkida arvukalt komplikatsioone, millest enamik on sotsiaalse iseloomuga. Võimalik on ka tõsine enesevigastamine. Seega viib enamikul juhtudel asjassepuutuva inimese petlik idee sotsiaalse isolatsiooni. Teatud usuküsimuste tundmaõppimine võib põhjustada tõsiseid konflikte, mis võivad muu hulgas mõjutada peresuhteid, muid sotsiaalseid kontakte ja töökeskkonda.
Hullumeelsuse fikseerimine võib põhjustada ka teiste elualade tähelepanuta jätmise, mis võib põhjustada töövõimetuse ja enda vajaduste tähelepanuta jätmise. Koos tõsiasjaga, et selliste psühhootikute integreerimisel võib isegi usukogukonnad üle jõu käia, põhjustab konflikt keskkonna usu ja psühhootiliste arvates nende vahel sageli eneseisolatsiooni.
Enda kahjustava käitumise võib põhjustada asjaolu, et asjaomane isik samastub näiteks märtriga või usaldab teda usutraditsioonide järgi ja on valmis oma tegevust jäljendama. Kalduvus võtta riske õhutab - mida sageli toidab enese petlik ülehindamine -, kui asjaomane inimene peab end Jumala nimel päästjaks.
Millal peaksite arsti juurde minema?
Usuline pettekujutlus ei ole iseenesest haigus. Tavaliselt ilmneb see koos teiste kaebustega, mis annavad üldpildi. On iseloomulik, et haigestunud isik ei saa haigusest sageli aru. Seetõttu vastutavad arsti visiidi algatamise eest vanemad, sugulased või sotsiaalsest keskkonnast pärit inimesed.
Kui asjaomane inimene suhtleb kujutletavate olenditega, pole ainuüksi see murettekitav omadus. Jumala nimel on toimitud ka paljude aastatuhandete vältel ja neid ei tõlgendata haigusnähtudena.
Haiguspiir ületatakse, kui asjaomane isik teatab ilmselt põhjuseta kuulmishäältest või ise määratud ravimismissioonidest. Seal on fikseeritud petlik sisu, mis muudab inimeste mõtte- ja käitumisviisi. Asjaomase inimese käitumist kutsutakse normist välja ja see tuleks arstile tutvustada.
Muud märgid hõlmavad monolooge ja lubamatut mõju keskkonnale. On ahistamine, mis viib sotsiaalse konfliktini. Väljendatud lõputöödel puudub sageli kindel alus ja neid kaitsevad mõjutatud isikud täie julgusega. Kui tegemist on solvangute, agressiivsete käitumisharjumuste või enesevigastamisega, tuleb pöörduda arsti poole.
Ravi ja teraapia
Usuliste pettekujudega patsientide ravi sõltub põhihaigusest. Psühhotroopsed ravimid on peamiselt saadaval konservatiivse ravimteraapia jaoks. Skisofreenia korral on hiljuti kasutatud ka elektrokonvulsioonravi, mille ajal krampe stimuleeritakse tuimastuse all. Selle teraapiavormi eelised on siiski vaieldavad.
Igapäevase rutiini normaliseerimiseks kasutatakse lisaks sotsioteraapiat, tegevusteraapiat ja tegevusteraapiat. Sama kehtib ka treeningravi kohta. Psühhoteraapias leevendatakse individuaalset haavatavust, vähendatakse väliseid stressitekitajaid ja toetatakse haigusega toimetulekut.
Teraapia keskendub aktsepteerimisele, enesejuhtimisele ja probleemidega toimetulekule. Sessioonidesse saab integreerida käitumuslikke ja kognitiivseid terapeutilisi elemente. Enamasti toimub pereteraapia.
See on tingitud asjaolust, et religioosne hullumeelsus ei avalda mitte ainult psühhootiliste lähedastele äärmist mõju, vaid hullumeelsuse sümptomid tekivad sageli inimestevaheliste probleemide kasvulaval lähemal ringil. Religioossete petlike sümptomite tegelik probleem on haiguse mõistmine. Pettekujutluste egosünteesist peab saama ego düstoonia, et patsient üldse stressi tunneks.
Ravimid leiate siit
➔ Närve rahustavad ja tugevdavad ravimidärahoidmine
Religioossed petlikud sümptomid on ainult ülemvõimsa haiguse sümptomid ja seetõttu saab neid ära hoida ainult niivõrd, kuivõrd on võimalik ära hoida põhjuslikke haigusi.
Järelhooldus
Järelhooldus usulise hullumeelsuse osas sõltub suuresti selle algpõhjusest. Eelkõige seatakse kahtluse alla skisofreenia, depressioon, ainete kuritarvitamine ja maania. Seetõttu on religioosne hullumeelsus tavaliselt nende vaevuste väljendus ja nõuab harva sihipärast järelhooldust, mis piirduks selle sümptomiga.
Järelhooldus võib osutuda vajalikuks usulise hullumeelsuse korral, kui see on põhjustanud asjaomase isiku tegevuse. Inimeste enesevigastamise, petlike kuritegude ja muude sarnaste asjadega tegelevad inimesed mõnikord usuliste pettekujutelmade kaudu. Järelhooldus ulatub haavade hooldusest esmaabi ja õigusabi osutamiseni.
Religioosne pettus, mis piirdub monoloogide, päästesõnumite jms kaudu verbaalselt väljendatud pettekujutlustega, viib tavaliselt ainult sotsiaalsete probleemideni. Jällegi peaks järelhooldus põhinema haigusseisundil. Lisaks võib usuline hullumeelsus sõltuda ka päästikutest.
Need koosnevad näiteks religioossetest sümbolitest, teatud avaldustest ja sarnastest asjadest. Ühiskondliku kooseksisteerimise huvides ja kui on kahtlus, et pettekujutised on täielikult kadunud, on mõistlik neid vallandajaid vältida. Sotsiaalse järelhoolduse mõttes peaks panustama ka keskkond.
Saate seda ise teha
Religioosse maania korral pole eneseabimeetmeid, mis suudaksid lahendada probleemi algpõhjuse. Religioosne hullumeelsus kui selline on igal juhul mõne muu psühholoogilise vaevuse sümptom. Mõjutatud isikutel on aga kindlasti võimalusi pettuse ulatuse ja käsitlemise parandamiseks.
Põhimõtteliselt on mõjutatud isikutele mõistlik, kui nad saavad oma usulise hullumeelsuse põhjustajaid tundma õppida ja nimetada. Kui (ravi käigus) selgub, et on olemas mõned peamised stiimulid, mis tõenäoliselt põhjustavad pettekujutlusi, tuleks neid stiimuleid järjekindlalt vältida. Päästikute vältimine on efektiivne ainult siis, kui usuline pette pole püsiv seisund, vaid järk-järguline meeleseisund.
Kui asjaomane isik on püsivalt petlik, võib võtta mitmesuguseid meetmeid. Eneseabirühmadest on paljudel juhtudel kasu, kuna toimetulekustrateegiaid saab siin arutada teiste mõjutatud isikutega. Ka nendel juhtudel on asjakohane viia hullumeelsuse hulka kuuluvad asjad - näiteks religioossed esemed - asjaomase isiku käeulatusest välja.
.jpg)
