Orgasüsteem

Inimkeha koosneb üheksast erinevast kehast Orgasüsteemid, mida nimetatakse ka funktsionaalseteks süsteemideks. Need süsteemid mõjutavad üksteist. Kui üks süsteem ebaõnnestub, mõjutab see ka teisi või nende osi.

Mis on orelisüsteem?

Inimese elundisüsteemi tuleb mõista kui elundite rühma, mis täidavad füüsilises organismis teatud tööd ja teevad tihedat koostööd. Need süsteemid kontrollivad kõiki elu jaoks olulisi funktsioone. Ükski neist süsteemidest ei saa toimida teineteisest sõltumatult, paljude koostoimete ja kattuvustega.

Näiteks maks peab täitma mitmesuguseid funktsioone ja seetõttu on see määratud ka mitmesse elundisüsteemi. Samuti immuunkaitse, millel on patogeenide vastases kaitses kõige olulisem roll. Siin moodustab lümfisüsteem immuunsussüsteemi aluse ja on ühendatud kõigi elunditega. Kuna inimorganismis pole ühtegi osa, mida patogeenid ei saaks rünnata, tuleb immuunsussüsteemi töösse kaasata ka kõik elundisüsteemid.

Liikumissüsteem, kuhu kuulub luustik ja selle lihased, peab kehas koordineerima ka arvukalt funktsioone. Ehkki lihaste ülesanne on toetada, peavad nad seedeelundkonnas keha teatud komponendid tagasi lükkama. Kaks erinevat funktsiooni, mida täidab sama elundisüsteem.

Anatoomia ja struktuur

Närvisüsteem koosneb kahest osast, autonoomsest ja somaatilisest närvisüsteemist, mis moodustavad neuronite ja gliaalrakkudega tihedalt seotud võrgu. Kardiovaskulaarsüsteem koosneb südame kahest poolest, mõlemal on aatrium ja vatsake, samuti veresooned, veenid ja arterid.

Anatoomilisest vaatepunktist algab hingamissüsteem ninas ja lõpeb alveoolides. Nende vahel on kõri, kõri, tuul ja bronhid. Eristatakse ülemist ja alumist hingamisteed. Ülemised hõlmavad ninaõõnde koos siinuste, suuõõne ja kurguga. Alumistesse hingamisteedesse määratakse hingetoru, bronhid koos nende bronhioolidega, kõri ja alveoolid. Sarnane on seedesüsteemiga, mis algab suus toidu sissevõtmisega, läbib mao ja soolte ning lõpeb pärakuga koos väljaheidete eritumisega.

Vaatamata nende erinevatele ülesannetele klassifitseeritakse kuse- ja suguelundid termini urogenitaalsüsteem alla. Selle põhjuseks on ühine embrüoloogiline areng, samuti tihe funktsionaalne ja topograafiline seos. Endokriinsüsteem jaotub kehas erinevate näärmete ja kudede vahel, näiteks aju käbinääre, kilpnääre või kõhunääre. Lihas-skeleti süsteemis kujundab keha luustik ja sellega seotud lihased tagavad liikuvuse.

Nahk on pinnaelund, mille pindala on umbes 1,8 ruutmeetrit. Teie elundisüsteem koosneb viiest erinevast kihist: epidermis, dermis, subkuuti, sidemeelundid ja kubeme nahk. Immuunsussüsteem jaguneb mittespetsiifiliseks ja spetsiifiliseks kaitseks. Kuigi mittespetsiifiline on kaasasündinud, tuleb esmalt omandada konkreetne.

Funktsioon ja ülesanded

Kõik üheksa organisüsteemi vastutavad inimorganismis toimiva koostoime eest. Närvisüsteem vastutab stiimulite ja reaktsioonide tajumise, töötlemise ja kontrolli eest. Nii välised kui ka sisemised muutused registreeritakse, analüüsitakse ja seostatakse üksteisega neuronite ja gliaalrakkude poolt. Vereringe kui transpordisüsteemi eest vastutab kardiovaskulaarne süsteem.

Vere mitmesugused ülesanded hõlmavad termoregulatsiooni ja vere hüübimist, hapniku transportimist kopsudest kudedesse. Veri on ka oluline keskkond, mis kontrollib hormoonide transportimist elundisüsteemide vahel. Kopsud mängivad olulist osa hingamissüsteemis, nende gaasivahetus alveoolides. Hingatava õhu filtreerimise, soojendamise ja niisutamise eest vastutavad õhku juhtivad õõnesorganid - nina, kõri, kõri ja tuuletõmb. Seedeelundkond vastutab toidu allaneelamise ja imendumise eest. Mida saab toidukomponentidest kasutada, transporditakse edasi ja seda, mida ei saa kasutada, eritub.

Lagundamisel osalevad mitmesugused mikroorganismid ja ensüümid. Ekskretsioon ja paljundamine on keskne ülesanne Urogenitaalne süsteem koos oma kuse- ja suguorganitega, mis ei toimi ilma hormonaalse süsteemita. Keemiliste sõnumitoojatena vastutavad hormoonid mitmesuguste ainevahetusprotsesside, paljunemise ja kasvu eest. Tugi- ja liikumissüsteem annavad luustikule ja selle lihastele kindla kuju ning tagavad samal ajal sihipärase liikuvuse. Kõõlused, kõõluste kestad, sidemed, bursa ja seesami luud toimivad ühendavate elementidena. Nahk on nii suurim kui ka mitmekülgsem elundisüsteem ning toimib kaitsekattena nii seest kui väljast. See tagab soojusregulatsiooni, salvestab energiat rasva kujul, kaitseb keskkonnamõjude eest ja mängib rolli ainevahetuses ja immunoloogias.

Immuunsussüsteem peab patogeenide vastu võitlema peenelt häälestatud võrguga. Eristatakse rakulist ja humoraalset osa. Rakuline immuunkaitse hõlmab spetsialiseerunud immuunrakke, mis kas vabalt esinevad veres või paiknevad püsivalt teatud kudedes. Kaitse humoraalne osa põhineb plasmavalkudel, mille hulka kuuluvad interleukiinid, antikehad ja komplementaarsed tegurid.

Haigused

Kas allergia, meningiit või osteoartriit - haigusi, mis võivad mõjutada üksikuid elundisüsteeme, on palju ja see hõlmab kogu spektrit. Süsteemide tiheda, peaaegu alati kõikehõlmava koosmõju tõttu on haiguse võimatu esineda ainult üksikjuhtumina.

Külm ei piirdu ainult ninaga, vaid mõjutab hingamiselundeid. Immuunpuudulikkus mõjutab kogu keha. Ja osteoartriit ei toimu mitte ainult põlves, vaid mõjutab ka luid, lihaseid ja kõõluseid.