pea

Nagu pea on inimese keha ülaosa. See asub kaelal ja on sellega ka ühendatud. Peal on palju olulisi funktsioone, see sisaldab olulisi meeleorganeid ja suurt osa kesknärvisüsteemist.

Mis on pea

Selle pea, Ladina caput, on inimese keha ülaosa ja looma kõige eesmine osa. See koosneb nii luudest kui ka elunditest. Olulised funktsioonid hõlmavad kaitset väliste mõjude eest ning juurdepääsu seedeelunditele ja hingamisteedele.

Siin viiakse läbi toidu tarbimine ja koordineeritakse keha erinevaid funktsioone. Pea sisaldab aju, mida väliste mõjude eest kaitseb kondine kolju. Siin asuvad ka olulised meeleorganid nagu silmad, nina ja kõrvad.

Aju võtab neilt sensoorsetelt organitelt stiimuleid ja töötleb neid. Esiosas on nägu, mis on seotud ka inimese näoilmete ja iluga. Enamikul juhtudel on selja ja ülaosas juuksed. Äärepoolsem piirkond on kaetud nahaga, mis on ka üks meeleelunditest.

Anatoomia ja struktuur

Pea on anatoomiliselt jagatud erinevatesse piirkondadesse. Need lihtsustavad patoloogiliste muutuste asukoha kirjeldamist. Nende hulka kuuluvad põske, lõua, nina, suu, silma pesa, parotiidnäärme ja zygomaatilisi kaarepiirkondi.

Väliselt kaetakse pea naha ja juustega. Kolju on pea luuline raamistik ja moodustab õõnsuse. See koosneb 22 luust, mis on erineva kujuga. Need luud, välja arvatud alumine lõualuu, on üksteisega ühendatud ja moodustavad keha.

Aju ja paljud meeleelundid on selle kondise alusega kaitstud. Kolju asub emakakaela selgrool ja on liikuv. Nägu moodustab pea esiosa. See on moodustatud kolju poolt ja hõlmab nina, silmi ja suu.

Näo juuksed on meessugudes rohkem väljendunud. Üks kõrv on mõlemal küljel. Kõrv koosneb kolmest osast. Väline, keskmine ja välimine osa. Pea- ja suuõõnsuste kõrval on pea sisemuses ka teisi õõnsusi. Need oleksid umbes silma, nina ja paranasaalsed ninakõrvalkoobased.

Ülesanded ja funktsioonid

Pea näeb igas inimeses erinev, kuid täidab sama funktsiooni. See sisaldab ja kaitseb paljusid olulisi organeid, mis kontrollivad kogu keha. Aju, mis asub koljuõõnes, on osa kesknärvisüsteemist. Siin töödeldakse mitmesuguseid sensoorseid muljeid ja koordineeritakse keerulisi kehafunktsioone.

Pea sisaldab ka olulisi meeleorganeid nagu silmad, kõrvad, keel, nina ja nahk. Kui teavet kohatakse stiimulite vormis, edastatakse vastav teave närvide abil ajule. Aju töötleb neid stiimuleid nii, et inimesed või loomad oleksid neist teadlikud. Nii tekivad emotsioonid, tegelased, käitumine, kehareaktsioonid ja ajendid.

Lisaks nendele funktsioonidele toimib pea ka juurdepääsuna seedetraktile ning võimaldab toidu ja vedeliku tarbimist. Toit annab omakorda olulisi toitaineid, mis on vajalikud ellujäämiseks. Süsivesikute ensümaatiline lagunemine algab suus. Ka hingamisteede ava asub siin ja võimaldab sisse hingata hapnikku sisaldavat õhku.

Suu on kaasatud ka rääkimisse ja võimaldab inimestevahelist suhtlust. Nägu, mis koosneb pea esiküljest, annab teavet inimese meeleseisundi kohta. Ja seda näoilmete abil, millega on seotud kõik näo piirkonnad.

Peamine vähendab ka soovimatute osakeste ja toksiinide tungimist. Seda funktsiooni soodustavad süljes olevad looduslikud bakterid, mis lagundavad võõraid baktereid. Ninakarvad raskendavad tolmu ja mustuse tungimist. Pea tagaosas on erinevalt tugevad karvad, mis kaitsevad külma eest.

Ravimid leiate siit

Kaebused ja haigused

Peapiirkonna haigused ja kaebused võivad mõjutada kõiki piirkondi. Selle põhjuseks võivad olla nii luud kui ka organid ja aju. See võib olla äge või krooniline, kaasasündinud või omandatud haigus.

Patoloogiliseks seisundiks võivad olla põletik, infektsioon, kasvaja, kahjustused, lagunemine ja kadumine. Need võivad hõlmata veresooni, kudesid, luid ja närvirakke. Ajust alustades võib tugevate peavalude põhjustajaks olla kõrge vererõhk.

Vereringesüsteemi või tasakaaluorganite regulatsiooni häired võivad põhjustada pearinglust. Pärast insulti on pool nägu, käsi ja jalgu tavaliselt püsivalt või ajutiselt halvatud.

Erinevad neurodegeneratiivsed haigused, näiteks Alzheimeri tõbi, põhjustavad aju lagunemist ja halvendavad enneaegselt kognitiivseid võimeid. Muud neuroloogilised haigused, näiteks epilepsia või sclerosis multiplex, halvendavad ja raskendavad elukvaliteeti.

Hulgiskleroosi korral rünnatakse närvikiudusid katvaid müeliiniümbrisi ja hävitatakse need pöördumatult. Kuna tegemist on kesknärvisüsteemiga, võib tekkida peaaegu igasugune neuroloogiline puue. Tüüpilised sümptomid on nägemishäired ja silmade liikuvuse vähenemine.

Tõsiste peavigastustega õnnetused võivad põhjustada põrutusi või aju põrutamist. Võimalik on ka kolju murd.

Samuti on olemas palju silmahaigusi ja need võivad olla nii kerged kui ka rasked. Nägemishäired, glaukoom, konjunktiviit ja silm on vaid mõned näited. Lisaks võib haistmismeel ja kuulmine olla häiritud või puuduvad. Sinusinfektsioon on veel üks levinud kaebus.