Hüpertensiivne kriis (hüpertensiooniline hädaolukord)

Hüpertensiivne kriis või hüpertensiooniline hädaolukord on vererõhu järsk tõus tasemele, mis ületab 200/130 mmHg. Haigust tuleb kohe ravida, vastasel juhul võib see muutuda eluohtlikuks hüpertensiooniliseks hädaolukorraks.

Mis on hüpertensiivne kriis?

Nagu Hüpertensiivne kriis on termin, mida kasutatakse ootamatult kõrge vererõhu kirjeldamiseks. Eristatakse hüpertensiivset kriisi ja hüpertensiivset hädaolukorda. Mõlemal on vererõhu väärtus suurem kui 200 mmHg süstoolne ja / või 130 mmHg diastoolne.

Kuigi hüpertensiivne kriis ei ole eluohtlik, kuna see ei põhjusta elundikahjustusi, on komplikatsiooniks hüpertensiooniline hädaolukord. Kõrge vererõhk võib kahjustada elundeid, peaaju hemorraagiat, insulti või südameinfarkti.

Hüpertensiivne kriis kannab alati riski hüpertensiooniliseks hädaolukorraks. Vererõhu järsk tõus on üks levinumaid sisehaiguste hädaolukordi; umbes veerandil neist patsientidest on hüpertensiivne kriis või hädaolukord. Naisi mõjutatakse palju harvemini kui mehi.

põhjused

Põhjustena a Hüpertensiivne kriis arvesse võetakse erinevaid asjaolusid. Sageli on kõrge vererõhk (primaarne hüpertensioon) juba olemas, kuid seda ei ravita arsti juhiste kohaselt.

Patsiendid ei vii ravi järjepidevalt läbi, ravimeid ei võeta regulaarselt, alkoholi tarbitakse vaatamata kõrgele vererõhule liiga palju, tarbitakse ravimeid, eriti stimuleerivaid amfetamiine, või dieet on liiga rasvane ja rikkalik.

Stress olemasoleva kõrge vererõhuga võib samuti esile kutsuda hüpertensiivse kriisi. Teiseks põhjuseks naistel võib olla kõrge vererõhk raseduse ajal; hüpertensiivset kriisi nimetatakse siin eklampsiaks. Neeruhaigused ja hormonaalsed häired põhjustavad ka vererõhu tõusu, mis võib pöörduda hüpertensiivse kriisi alla.

Sümptomid, tervisehäired ja nähud

Hüpertensiivne kriis võib põhjustada terve hulga sümptomeid ja kaebusi, mis võivad ilmneda erinevat tüüpi ja erineva astmega. Peavalud, õhupuudus ja valu rinnus on haigusele tüüpilised. Sellega kaasneb tavaliselt iiveldus ja oksendamine, ninaverejooks või peapööritus. Kõrgenenud vererõhk võib põhjustada ka neuroloogilisi häireid, näiteks tajumishäireid või halvatuse sümptomeid.

Kui hüpertensiivset kriisi ei ravita kohe, võib kõrge vererõhk põhjustada elunditele pöördumatuid kahjustusi. Väliselt avaldub haigus tugevalt punetava pea, higistamise ja väljaulatuvate veenidena kaelal ja kätel. Paljud kannatajad ka värisevad või põevad tõmblemist, mille intensiivsus haiguse progresseerumisel suureneb ja on mõnikord seotud valuga.

Hüpertensiivne kriis võib põhjustada südameinfarkti või vereringe kokkuvarisemist. Infarkt avaldub esialgu valu rinnus kiiresti, millega kaasneb parema käe tuimus ja neelamisraskused. Vereringe kokkuvarisemine võib kiiresti tekkida hüpertensioonilises kriisis - esialgu esinevad kerged teadvushäired, mis arenevad kiiresti pearingluseks ja teadvuse lühiajalisteks hetkedeks. Kui viivitamatut ravi ei anta, kaotab patsient teadvuse ja on äge surmaoht.

Diagnoos ja kursus

Sümptomid hüpertensiooniline kriis võib esineda erineval kujul. Eakad inimesed, kellel on pikka aega olnud kõrge vererõhk, taluvad sageli vererõhu järsku tõusu paremini kui noored, kellel on tavaliselt madal vererõhk.

Neil on tavaliselt tugevamad sümptomid. Tüüpilised kaebused on peavalu, õhupuudus, valu rinnus, iiveldus, ninaverejooks, oksendamine või nägemishäired. Mõnel inimesel on neuroloogilisi häireid nagu tuimus või halvenenud taju. Samuti tekivad segased seisundid.

Kiirabiarsti jaoks pole esialgu oluline, kas on hüpertensiivne kriis või hüpertensiivne hädaolukord. Kui mõõdetakse eriti kõrget vererõhku, tuleb mõlemal juhul seda aeglaselt ja viivitamatult alandada. Edasisel kursusel saab ta lisateavet, küsides sümptomite ja haigusloo kohta.

Muud uuringud, nagu vere- ja uriiniuuringud, EKG (südame löögisageduse mõõtmine), kopsude röntgen, pea kompuutertomograafia (CT), neuroloogilised uuringud ja silmapõhja peegeldus, on tavalised hüpertensioonikriisi kahtluse korral kasutatavad meetodid.

Tüsistused

See kriis võib põhjustada patsiendi eluohtliku seisundi, mistõttu on vajalik viivitamatu ravi. Halvimal juhul võib kannatanud inimene selle kriisi sümptomite tagajärjel surra. Vererõhu järsk tõus põhjustab tavaliselt peavalu ja väga punast pead. Haigestunuid kannatab jätkuvalt oksendamine ja tugev iiveldus.

Samuti langeb tohutult patsiendi vastupidavus ja normaalseid tegevusi ei saa enam ilma täiendava abita teha. Need kannatanud kannatavad halvatuse ja tuimuse käes, mis võib levida kogu kehas ja võib jätkata teadvuse kaotust. See ei ole haruldane, kui valu rinnus ilmneb, mis võib põhjustada südameinfarkti.

Pole tavaline, et patsiendid kannatavad ka ninaverejooksu ja nägemishäirete all. Patsiendil on üldine sobivus, mis halvendab elukvaliteeti. Ravi viiakse läbi ravimite abiga ja selle eesmärk on vererõhu alandamine.

Kui vererõhu langus juhtub liiga kiiresti, võivad tekkida tüsistused ja pöördumatud kahjustused. Lisaks on selle haiguse tulevikus vältimiseks vajalik põhihaiguse ravi. See võib lühendada ka eeldatavat eluiga.

Millal peaksite arsti juurde minema?

Äkilise kõrge vererõhu korral on vajalik viivitamatu tegutsemine. Kui on tugev sisemine kuumus, südamepekslemine, higistamine, rahutus ja naha punetus, tuleb viivitamatult kutsuda erakorraline arst või külastada haiglat. Kui sümptomeid ei ole võimalik tohutult füüsilise või sportliku tegevusega kindlaks teha, vajab asjaomane isik abi. Kuna hüpertensiivne kriis võib põhjustada viivitamatu arstiabita inimkaotusi, tuleb kiirabiteenistusest teatada. Kehasisene rõhutunne, lihaste ja kõõluste pinge ning närvilisus on organismi hoiatavad märgid. Kui ravi ei alustata nii kiiresti kui võimalik, võivad lisaks surmale tekkida ka elukestvad tagajärjed.

Võimalik on halvatus või üksikute funktsioonide rike. Kõige sagedamini vajab hüpertensioonikriisi üle elanud inimene igapäevase hoolduse ja toe igapäevaelus toimetulekuks. Helistage arstile, kui teil on peavalu, õhupuudus või hingamisraskused. Iiveldus ja äkiline oksendamine on muud lahkarvamuse tunnused. Tundlikkuse häirete, jäsemete kipituse või tuimuse korral tuleb asjaomane isik võimalikult kiiresti läbi vaadata. Püsiv stress või emotsionaalse väljakutse perioodid võivad olla olemasolevate füüsiliste probleemide põhjustajaks. Seetõttu on soovitatav külastada arsti niipea, kui asjaomasel isikul on pikka aega probleeme vererõhuga.

Teie piirkonna arstid ja terapeudid

Ravi ja teraapia

A Hüpertensiivne kriis nõuab tingimata arstiabi, et see ei läheks hüpertensiooniliseks hädaolukorraks. See kujutab endast ägedat, eluohtlikku hädaolukorda, mida erakorralise meditsiini arst peab viivitamatult ravima.

Hädaolukorras algab ravi kohapeal ja seda jätkatakse kliinikusse transportimise ajal. Vererõhku tuleb alandada kohe, kuid ainult aeglaselt.Rõhu langust hüpertensiivse hädaolukorra korral tuleb intensiivravi abil jälgida, et see ei juhtuks liiga kiiresti. Liiga kiire vererõhu langus ei suutnud töödelda elundeid ja eriti aju, see võib põhjustada verejooksu ja pöördumatuid kahjustusi.

Hüpertensiivse kriisi korral on vaja ka vererõhku aeglaselt langetada. See ravi võib toimuda ka kodus tablettidena, samal ajal kui hüpertensiooni korral tuleb antihüpertensiivseid aineid manustada infusioonina. Lisaks antakse patsientidele ravimeid, mis soodustavad vee eritumist (diureetikumid). Lõpuks, kui vererõhk on normaliseerunud, tuleb kõiki kaasuvaid haigusi ravida, et vältida hüpertensiivse kriisi kordumist.

Outlook ja prognoos

Hüpertensiivse kriisi või hüpertensiivse hädaolukorra prognoos sõltub patsiendi piisava arstiabi saamise kiirusest. Mida varem on intensiivravi võimalik, seda paremad on hea prognoosi võimalused. Optimaalsetes tingimustes on täielik taastumine võimalik. Paljudel juhtudel võib patsiendi tervise edasise arengu kindlaks teha mõni minut.

Kui arstiabi osutatakse liiga hilja või üldse mitte, suureneb patsiendi enneaegse surma oht märkimisväärselt. Teise võimalusena võib oodata organismi erinevate süsteemide püsivaid funktsionaalseid häireid, mis põhjustavad üldise elukvaliteedi tugevat halvenemist. Ainult harva saab olemasolevate sümptomite hilisemat leevendamist ilma meditsiinilise abita dokumenteerida eriolukorras.

Põhjus on see, et ravimite manustamine alandab vererõhku lühikese aja jooksul. Kui seda ei juhtu, tõuseb vererõhk jätkuvalt ja veresooned lõhkevad. Ravim on vajalik patsiendi stabiliseerimiseks. Lisaks on vajalik kontrollitud vererõhu alandamine, et täiendavaid tüsistusi ei esineks. Kui see õnnestub, võib koostada uue ravi- ja raviplaani. See võimaldab tavaliselt hüpertensioonikriisi vallandamist või praeguste elutingimuste vajalikku muutmist.

ärahoidmine

Kuna a Hüpertensiivne kriis Tavaliselt ilmneb siis, kui teil on juba kõrge vererõhk, saate seda vältida, ravides järjekindlalt kõrget vererõhku, pöörates tähelepanu tervislikule toitumisele, vältides stressi ja saades piisavalt trenni. Kasulik on ka vererõhu regulaarne jälgimine, eriti olemasolevate põhihaiguste korral, mis põhjustavad kõrge vererõhu sümptomit.

Järelhooldus

Pärast hüpertensiivset kriisi on oluline regulaarselt kontrollida vererõhu väärtusi. Hüpertensiivse hädaolukorra korral tuleb hoolikalt jälgida järelhooldust (vähemalt 1x / 30 minutit). Vererõhu edasise rööbastelt mahasõidu ja sellega seotud stressi vältimiseks südame-veresoonkonna süsteemis tuleb kaasuvat hüpertensiooni ravida püsivalt ravimiteraapia abil.

Ravimi valik ja soovitud väärtused sõltuvad mõjutatud inimese vanusest ja kaasuvatest haigustest. Teraapia eesmärk on vererõhu pidev alandamine. Samuti tuleks viia läbi olemasolevate riskifaktorite uuring, et minimeerida vererõhu uuesti rööbastelt mahajooksmise riski. Uimastivabad meetmed võib leida spetsiaalse toitumiskava kohaselt. Soovitav on tervislik vähese soolasisaldusega dieet (maksimaalselt kuus grammi lauasoola päevas).

Palju puu- ja köögivilju ning samaaegne vähendamine teatud toitudes (näiteks küllastunud rasvhapped, mida leidub üha enam loomses toidus). Samuti tuleks vältida aineid, millel on negatiivne mõju südame-veresoonkonnale. Üldiselt on soovitatav hoiduda alkoholist, kohvist ja nikotiinist. Rasvunud patsientidel tuleb püüda kehakaalu normaliseerida. Soovitatav on ka regulaarne vastupidavussport.

Saate seda ise teha

Hüpertensiivne hädaolukord, aga ka hüpertensiivne kriis on potentsiaalselt eluohtlik hädaolukord. Seda peab alati ravima spetsialist. Ägedas olukorras suudavad mõjutatud isikud eelkõige tagada, et nad püsivad rahulikuna. Võite proovida lõõgastusharjutusi, et avaldada positiivset mõju kõrgele vererõhule.

Pärast ägedat faasi on põhirõhk profülaktilistel meetmetel, mis võivad minimeerida mõne muu kriisi riski. Eriti oluline on määratud antihüpertensiivsete ravimite regulaarne ja korrektne tarbimine. Ainult usaldusväärne tarbimine võimaldab vererõhku püsivalt alandada.

Pikas perspektiivis peaksid kannatanud inimesed püüdma oma elustiili muutmise poole. See hõlmab kaalukaotust, eelistatavalt Vahemere dieedi kaudu, milles on palju valget kala, köögivilju ja oliiviõli. Samuti on soovitatav hoida soolasisaldus toidus madal. Suitsetamist, alkoholi ja liigset kofeiini tarbimist tuleks täielikult vältida. Regulaarne treenimine ja kerge vastupidavusalane sport vähemalt 30 minutit, kolm kuni viis päeva nädalas, võib samuti vähendada kõrget vererõhku ja seeläbi hüpertensiivse kriisi ohtu. Liigne stress on vererõhukriisi võimalik käivitaja, seetõttu on oluline võimalusel vältida igapäevaelus ja tööl stressi.