in Geneetiline triiv see on alleeli sageduse muutus elanikkonna geenivaramus. Geneetilise triivi vallandab tavaliselt juhuslik sündmus, näiteks loodusõnnetus, mandriplaatide nihkumine või vulkaanide purse. Geneetiline triiv esindab seega evolutsioonifaktorit.
Mis on geneetiline triiv?
Teatud moel on geneetiline triiv loodusliku valiku vastand, kuna looduslik valik ei toimu juhuslikult. Selle asemel sõltuvad muutused elanikkonna geenides populatsiooni üksikute liikmete paljunemis- ja ellujäämise õnnestumisest. Nad väljendavad oma kohanemisvõimet keskkonnaga.
Teisest küljest pole geneetilisel triivil selliseid põhjuseid, vaid see toimub eranditult juhuslikult ja on seetõttu stohhastiline. Põhimõtteliselt on geneetiline triiv uute liikide tekkimise oluline kriteerium. Eriti väikestes populatsioonides mõjutavad alleelide sageduse juhuslikud muutused, näiteks geneetiline triiv, indiviidide arengut tugevalt. Kui kogu populatsioonist eraldatakse väike populatsioon, on sellel populatsioonil ainult osa geene. Olemasolev alleelisagedus on aga alampopulatsiooni evolutsioonilises arengus määrav.
Geneetilisel triivil on ka eriline vorm: pudelikaela efekt. Selle efektiga vähendatakse populatsiooni suurust juhusliku sündmuse tõttu märkimisväärselt. Selle tulemusel väheneb populatsioonis esinev geneetiline varieeruvus. Pärast juhuslikku sündmust erinevad alleeli sagedused enamikul juhtudest oluliselt algsest populatsioonist. Rajoonilise populatsiooni väiksem geneetiline mitmekesisus raskendab sel juhul keskkonnaga kohanemist ja võib elusate asjade ellujäämise keeruliseks muuta.
Geneetiline triiv võib aga ilmneda ka suuremates populatsioonides, mis on jagatud väikesteks alampopulatsioonideks. Siin kehtib tingimus, et geenid muutuvad juhuslikult ja need muutused kanduvad edasi järglastele.
Funktsioon ja ülesanne
Geneetilise triivi tähtsus inimeste jaoks seisneb peamiselt inimkonna evolutsioonilises ajaloos. Geneetiline triiv on oluline tegur uute geneetiliste kohanemisvõimaluste kujunemisel ja keskkonda kandmisel.Samuti nagu selektsioon, geneetiline variatsioon ja isoleerimine, on ka geneetiline triiv üks nn evolutsioonilisi tegureid. Seega mängib see suurt rolli populatsioonide kujunemises ja arengus.
Geneetiline triiv on tõenäosusefekt. Need geenid, mis päranduvad põlvest põlve, ei ole täpne koopia, vaid päritud geenid valitakse juhuslikult. See efekt muutub märgatavamaks, mida väiksem on populatsiooni suurus, sest väiksemates populatsioonides on alleeli sageduse kõikumine suurem kui suuremates populatsioonides.
Geneetiline triiv toimib samaaegselt loodusliku valikuga. Mõlemad tegurid muudavad elanikkonna geenivaramut. Alleeli sageduste koostises ja sageduses on muudatusi. Selle tagajärjel muutuvad indiviidide fenotüüpsed omadused ja seega ka populatsioon.
Siinkohal tuleb märkida, et geneetiline triiv toimub sõltumata sellest, kas tulemused avaldavad positiivset või negatiivset mõju järglaste ellujäämisele ja kohanemisvõimele. Kuna geneetilise triivi vallandavad juhuslikud sündmused ja see toimub seega geneetilisest kohanemisest sõltumatult.
Teisest küljest tugevdab looduslik valik neid fenotüübilisi omadusi, mis suurendavad indiviidide ja seega ka populatsioonide geneetilist sobivust. Paljude liikmetega populatsioonides mõjutab looduslik valik tavaliselt suuremat alleelide sageduse muutust. Olukord on erinev arvuliselt väikeste populatsioonide korral, kus enamikul juhtudest on geneetilisel triivil tugevam mõju.
Haigused ja tervisehäired
Teatavatel asjaoludel mõjutab geneetiline triiv märkimisväärselt inimpopulatsioone ja evolutsiooni käigus on osa elanikkonnast väljasurenud. Kui populatsiooni arv väheneb, mis on sageli toimunud inimese evolutsiooni käigus, põhjustab mõnel juhul geneetiline triiv järske muutusi alleeli sageduses. Need muudatused ei sõltu looduslikust valikust. Sel juhul võivad kaduda juba omandatud soodsad kohandused keskkonnaga. Seda nimetatakse kirjeldatud kitsaskoha efektiks. Tekkinud puudusi vaadeldakse osaliselt nn puhastumisega.
Asutajatefekt mängib suurt rolli näiteks nomaadide populatsioonides. Kui väike arv isendeid loob uue populatsiooni, eraldudes algsest populatsioonist, on see vahel loodusliku valikuga vastuolus. See kehtib eriti siis, kui vastloodud elanikkonna liikmeid iseloomustavad haruldased geenide sagedused. Geneetilise triivi alusmõju võib põhjustada pärilike haiguste kuhjumist inimpopulatsioonidesse.
Kui spetsiaalsete geenide sagedus muutub järgnevatel põlvkondadel, on populatsioonisisene alleel mõnikord täielikult kadunud. Teisest küljest võib see olla ka ainus alleel. Üldiselt vähendab see geneetilist varieeruvust ja geenivaramud muutuvad väiksemaks, millel on lõppkokkuvõttes negatiivne mõju ellujäämisvõimalustele.
