Jala ainus

Pärast seda, kui inimesed tõusid ahvide kohal ja leidsid tee püsti, on inimese jalg muutunud äärmiselt keerukaks ja funktsionaalseks. Jala koosneb tarsust, viiest varbast, metatarsusest ja seal paiknevast Jala ainus.

Viimasel on retseptorid, mis toimivad puutetundlikkusena. Puudutust, survet, valu või temperatuuri on seal tunda eriti intensiivselt, isegi rohkem kui viiel varbal. See on puutetundlik taju, mis on osa puudutustundest.

Mis on jala tald?

Jala tallaosa moodustab kogu jala alumise pinna. Luude aluse moodustavad metatarsaalsed luud. Seal on tal pinna tundlikkus, mis täidab keha kaitset.

See muutuste ja puudutuse kiire tajumine on võimalik naha mehaaniliste retseptorite kaudu. Meissneri, Vater-Pacini ja Ruffini rakud ja Merkeli rakud edastavad teavet närvikiudude kaudu kesknärvisüsteemi suunas. Sageli on jalgade tallaosa paljude närvilõpmete tõttu inimeste jalad kõdi.

Valu ja temperatuurimuutuste eest vastutavad valu ja termoretseptorid. Neid vahendavad närvilõpmete kaudu C-klassi aferentsid. Nende närvide häirete või kahjustuste korral toimub anesteesia või paresteesia. Lisaks tundmatuse ja ebamugavustunde seisundile on ka ülitundlikkus, mis võib põhjustada valulikke aistinguid. Seda nimetatakse siis kombatavaks kaitseks. Nahk reageerib selle kaitse kaudu saadud stiimulitele.

Anatoomia ja struktuur

Bioloogias jaguneb jalatalda kannaosaks, jala välisservaks, pikisuunaliseks kaarealaks ja jala kuuliks. Kõiki neid alasid võib näha liiva jäljendina. Meditsiinilisi diagnoose saab teha jäljendist, nt kas kellelgi on lamedad jalad või mitte. Maapinnaga kokkupuudet ei tehta tavaliselt kogu jala talla ulatuses. Tervisliku jala korral ei toetu jala sisemine serv pikisuunalise kaare piirkonnas.

Jala talla reljeefil on tugev kannaosa seljaosas, palli pall väikese varba kuuliga ja suure varba kuul ees. Jala nõgus kaar asub pehmete kudede eendite vahel. Jala talla alusstruktuur koosneb rasvast, kuid on ka nii stabiilne, et inimesed ei libise kohe, kui nad liiguvad. Need rasvased kehad absorbeerivad lööke ja on pehmendava toimega. Selle polstri kaudu ei saa tunda lihaseid, luustikku ja muid anatoomilisi tunnuseid. Erandiks on kiirte metatarsaalsed pead keskel.

Jala talla kogu naha all on puitkiudplaat, mida nimetatakse plantaarfassaadiks. Mõiste “planta” on jalatalla ladinakeelne termin. Jalade luustik, lihased, nahk ja talla fastsiad on omavahel ühendatud kiududega ja moodustavad funktsionaalse üksuse.

Funktsioon ja ülesanded

Varem määrati jalatsi suurus pedoskoobi abil. Jalatsites olnud jalg tehti kingapoodides röntgenpildis. Ortopeedias uuritakse jalga podoskoobi abil. Selle seadmega saab diagnoosida jalgade kahjustusi, kehahoia kõrvalekaldeid või üldisi nõrkusi.

Digitaalne pedograafia võib dokumenteerida ja kuvada rõhukoormust, mis hõlbustab diagnoosimist ja võimaldab vajalikku ravi. See tähendab, et stressipunktid ja inimese jala reageerimisjõud registreeritakse dünaamiliselt ja staatiliselt. Selleks asetatakse patsient klaasplatvormile, millel on peegel ja skaneerimissüsteem, et saaks läbi viia jalasurve analüüsi. Mõõtmistulemuste põhjal saab kavandada õigete liikumisjärjestuste teraapiaid. Omakorda võimaldab peegel patsiendil oma jalga visuaalselt kontrollida ja kohandada seda antud liikumismustriga.

Jala tallaosas on ka spetsiaalsed nõelravi punktid, mida saab masseerida. See teraapiavorm on üks idapoolseid tervendamismeetodeid, mis stimuleerib keha enesetervendamist läbi jala refleksitsoonide massaaži, põhjustab lõõgastust ja soodustab kogu vereringet. Idapoolne paranemisprotsess põhineb jalas asuvatel energiameridiaanidel, mida saab stimuleerida ja mis peaksid viima energia juurde. Samuti leevendab see valu või kõrvaldab krambid. Väidetavalt aitab nõelravi põieprobleemide, isukaotuse või hemorroidide vastu.

Haigused

Kuna jalgu kasutatakse peaaegu pidevalt ja nad on kõrge stressitasemega, on jalgade jalataldade valu sagedasem. Need võivad põhjustada ka tõsiseid haigusi või põletikke ja vajavad terapeutilist abi.

Jala tallavalu on harva seotud vigastustega, vaid väljendub pigem valuliku surinatunnena jalas või laialt levinud valuna. Samuti võivad esineda valikulised survevalud, mis annavad teavet selliste kaebuste põhjuste kohta. Selliseid saab nt. B. veresoonte haigused, luumurrud, rebenenud sidemed või nikastused.

Podagra, reumaatilised haigused, osteoartriit või osteoporoos põhjustavad ka jalgade valu. Kõrgsurvekoormus põhjustab vereringevalu ja mõjutab närve ja närvilõpmeid. Kaebused tekivad närvikahjustuste pigistamisest jala talla ja kesknärvisüsteemi vahelises lõigus. Ajule saadetakse hädasignaal, mida väljendab tugev tõmbe- või surinatunne jalas. Kaasnevad sümptomid on a. Jalade alaseljavalu või tuimus.

Kreeni luu survevalu seevastu on tavaliselt plantaarse fastsiidi põletik. Mõjutatud on kogu jala kõõluseplaat. Valu kiirgab metatarsofalangeaalliigestesse. Jalade vale asetus põhjustab ka kehakaalu ebasoodsat jaotust ja võib põhjustada valu.