Veresooned

Kell a Veresoon on torukujuline struktuur, mida kasutatakse vere transportimiseks. Laeva tuntakse ka veenina ja see esineb ainult inimese ja looma kehas.

Mis on veresooned?

Terviklik programm Veresooned koos südamega moodustab vereringe. See on oluline vereringe tagamiseks kehaosade varustamiseks. Veresooned ise jagunevad erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt nende omadustest ja funktsioonist. Üks olulisemaid on aort kui peamine arter. Siis on arterid. Nende ülesanne on verd südamest eemale tõmmata. Veenid kannavad seevastu verd südamesse.

Lõpuks mängivad olulist rolli kapillaarid. Niinimetatud juuste anumatena moodustavad need arterite jäljed. Veresoon koosneb koest, mida ümbritseb vähemalt üks seinakiht. Veen toimib seega õõnsa elundina ja vastutab vere kaotuseta transpordi eest. Transpordivõrgu pikkus koos kõigi harudega on kuni 150 000 kilomeetrit. 75 protsenti verest jookseb veenides, veel 20 protsenti arterites ja ainult viis protsenti kapillaarides.

Anatoomia ja struktuur

Veresoone võib jagada kolmeks kihiks: intima, meedium ja adventitia. Esimene kiht on veresoone seina sisemine kiht. Teaduses nimetatakse seda Tunica interna määratud. Intimale on iseloomulik, et see koosneb ainult ühest kihist vaskulaarsetest rakkudest. Rakud on paigutatud nii, et vere ja veenide vahel oleks võimalik parimal viisil gaase ja vedelikke vahetada. Täpsemalt, intima koosneb keldrimembraanist. See on kiht sidekoe rakke, mis on joondatud mööda anumat.

Seevastu sööde on lihaskiht, mis on mõlemalt poolt ümbritsetud sidekoega. Lisaks on adventitia, mis koosneb lahtisest sidekoest. Selle eesmärk on kinnistada veresoon kehas. Tuleb märkida, et kapillaarid on ümbritsetud ainult ühe kihiga. See koosneb veresoonte rakkudest ja on kuju ja omaduste poolest sarnane intimaga.

Funktsioon ja ülesanded

Inimese kehas hargnevad veresooned peaaegu kõigisse kehaosadesse. Lisaks vere transportimisele on nende ülesandeks ka keha varustamine toitainetega. Veenide veresoonte läbimõõt mängib siin olulist rolli. Sõltuvalt laiusest varieerub verevool ja sellega seotud toitainete varustus. Veresoonte läbimõõdu kontrollimiseks võivad veresoonte suurused muutuda.

See saavutatakse lihaskihi kokkutõmbamisega. Kontraktsiooni intensiivsust reguleerib omakorda keha autonoomne närvisüsteem. Vasodilatatsiooni ja ahenemisega õnnestub närvisüsteemil reguleerida ka hapnikuvarustust. Siseorganite sisemist temperatuuri kontrollitakse. Sõltuvalt tüübist täidavad veenid konkreetset ülesannet. Aort täidab näiteks niinimetatud tuulelaeva funktsiooni. See on mehhanism, mis vastutab südamest väljutatud vere rõhu võrdsustamise eest.

Niinimetatud baroretseptorid mõõdavad vere rõhku, nii et aort saaks muutustele reageerida, laiendades või ahendades veresooni. Vena cava mängib samuti olulist rolli. Need on kaks suhteliselt suurt veen, mis kannavad venoosset verd paremasse aatriumisse. Veenulid mängivad erilist rolli. Need on veenide vähendatud versioon, mis võimaldab transpordivõrgul sügavalt hargneda.

Haigused ja tervisehäired

Vereringe on habras süsteem. Paljudel juhtudel on kaebuse põhjuseks veresoonte talitlushäired. Ateroskleroos on üks kuulsamaid haigusi. Keeleliselt nimetatakse seda arterite kõvenemiseks. Haigus põhjustab veenide paksenemist ja kõvenemist. Selle tagajärjel ahenevad veresooned, mis takistab verevoolu vastavasse kehapiirkonda. Ateroskleroosi põhjustab geneetiline eelsoodumus. Kuid sellised riskifaktorid nagu suitsetamine või kehakaalu tõus võivad haiguse algust soodustada.

Lisaks on hemorroidid vereringe tavaline haigus. Seda nimetatakse pärasoole arterite sõlmelikuks laienemiseks. Veresoonte laienemist võib seostada sidekoe suureneva nõrkusega. Patsiendid tunnevad kahjustatud piirkonnas valu ja püsivat sügelust. Ravimata jätmisel võib tekkida põletik ja ekseem, mis on seotud limase sekretsiooni eritumisega.

Hemorroidid saab leevendada salvide ja ravimküünalde kasutamisega. Pikas perspektiivis on aga oluline oma elustiili muuta. Vastasel juhul võib haiguspuhang uuesti ilmneda. Seevastu tromboos, tuntud ka kui verehüübed, põhjustab eriti tõsist vereringe häiret. Siin on suletud üksik veresoon. Selle tulemuseks on verevoolu takistamine ja see on seotud vähenenud hapnikuvaruga. Rasketel juhtudel võib tromboos põhjustada kopsuemboolia ja lõppeda surmaga.

Teine veresoonte haigus on veenilaiendid, mida kõneldavalt nimetatakse ka veenilaienditeks. See viib jalgade veenide paksenemiseni. Selle põhjuseks võib olla nõrk sidekude. Veenilaiend on märgatav pingetunde ja raskustunde kaudu. Lisaks on naha sügelus, mis haiguse progresseerumisel suureneb intensiivsusega.