Kodade vaheseina defekt

A all Kodade vaheseina defekt arst kirjeldab kaasasündinud südame väärarengut. Probleem asub otse südame vaheseina atria vahel; Diagnoosi osana tuvastab arst, et kodade koda ei ole täielikult suletud.

Mis on kodade vaheseina defekt?

Vastavalt kodade vaheseina defekt Kodade vaheseina defekt - lühendatult ASD - on auk südame vaheseinas, atria vahel. Ligikaudu kümme protsenti kõigist kaasasündinud südamedefektidest on see südame südames kaasasündinud väärarendite kolmas levinum.

Kuid kodade vaheseina defekt võib eksisteerida koos teiste südamedefektidega. Sõltuvalt raskusastmest on võimalus, et patsiendid, kes pole veel jõudnud 50-aastaseks, ei kaeba mingite sümptomite üle; Mõnikord võivad isegi imikud ebamugavust tekitada, kui ava on suur.

põhjused

Kodade vaheseina defekti korral on mõlemal küljel atria vahel olemas tahtmatu ühendus. Sel põhjusel võib vasakpoolsest südamest edasi kantav hapnikurikas veri uuesti läbi patoloogilise ava voolata ja segada uuesti verega, mis asub seal paremas aatriumis.

Vere hulga tõttu, mis tuleb hiljem inimese kopsudesse pumbata, on vasak aatrium rohkem stressis. See toob kaasa rõhu suurenemise kopsuveresoontes ja paremas südames. Selle kaasasündinud südamedefekti tekkimise põhjused on ebaselged.

Sümptomid, tervisehäired ja nähud

Kui atria vahel on ainult väga väike seos, põhjustab see noorematel kui 50-aastastel inimestel väga vähe sümptomeid. Vananemise tõttu südame jõudluse halvenemise tõttu võivad sümptomid ilmneda alles alates 60. eluaastast. Suuremate avade olemasolul võivad probleemid tekkida isegi lapsekingades.

Klassikalisteks sümptomiteks on nii püsiv väsimus kui ka kiire füüsiline ebaefektiivsus aeg-ajalt treenides. Nagu kõigi teiste südamedefektide puhul, võib rõhu ja verevoolu suhe märkimisväärselt muutuda, nii et verehüübed võivad tekkida.

Veelgi enam, kodade vaheseina defekti all kannatavad inimesed on vastuvõtlikumad nakkushaiguste suhtes (siin on eriti mõjutatud hingamisteed ja kopsud). Ligikaudu pooled inimestest, kellel on diagnoositud kodade vaheseina defekt, kannatavad ka südame rütmihäirete ja südamepuudulikkuse all; mõlemad tegurid esinevad vanuses 40-50 aastat. Paljudel juhtudel jääb defekt siiski märkamata; arst paneb sageli ka juhusliku diagnoosi.

Diagnoos ja kursus

Kirjeldatud sümptomite ja kaebuste põhjal võib arst juba kahtlustada, et probleemiks on kodade vaheseina defekt. Arst proovib südame nurinat õigesti leida ja kahtluse korral võib ta teha täiendavaid analüüse. Raviarst kasutab ehhokardiograafiat (ultraheliuuringut), et oleks võimalik luua ühendus atriaga.

Selle uurimise abil on ühelt poolt võimalik kindlaks teha ava või teiselt poolt tõestada, et sellest voolab verevool. Täiendava stressi tõttu, millega eriti parem aatrium peab toime tulema, võib ka röntgenkiirgus olla nähtav oluliselt laienenud „parem süda“.

On oluline, et pärast kodade vaheseina defekti diagnoosi kindlaksmääramist saaks välistada kõik muud südamedefektid. Haiguse edasine käik sõltub mitmesugustest teguritest. Kodade vaheseina defekti peamine probleem on see, et võivad tekkida trombid, mis hiljem lõdvenevad ja on mõnikord südameinfarkti või insuldi põhjustajaks.

Reeglina saavad ravi võimaldada ainult toimingud; Asümptomaatiliste patsientide puhul jagunevad meditsiinitöötajad siiski küsimusele, kas südameoperatsiooni tuleks tegelikult läbi viia.

Tüsistused

Kodade vaheseina defekti korral peab parem süda pingutama suurema vere koguse kopsudesse pumpamiseks. Veri koguneb sageli ja gaasivahetus on takistatud. Tüsistusena võib esineda korduv kopsupõletik. Samuti on nakkusliku endokardiidi oht.

Kodade vaheseina defekti kardetav tagajärg on verehüüvete (trombide) moodustumine, mis võib esile kutsuda paradoksaalse emboolia. Tromb läbib südame vaheseina auku venoossetest arterisüsteemi ja kandub vereringe kaudu edasi. Tüsistus on veresoonte oklusioon, mis võib põhjustada insuldi, südameataki või hemorraagilise mesenteriaalse infarkti.

Vaatamata parema südame märkimisväärsele mahu koormusele saab kodade vaheseina defekti keha kompenseerida aastakümneid ja see ei põhjusta suurt ebamugavust. Suurenenud stressil on vanuse kasvades üha suurem mõju, nii et füüsiline jõudlus väheneb pidevalt. Pikaajaliste mõjude hulka kuuluvad rütmihäired, parempoolne südamepuudulikkus, pulmonaalne hüpertensioon ja parempoolne südamepuudulikkus.

Pikka aega eksisteerinud töötlemata kodade vaheseina defekt võib harvadel juhtudel põhjustada šundi pöördumise (Eisenmengeri sündroom). Kodade vaheseina defekti sulgemine on üks ohutumaid südameoperatsioone. Tõsised tüsistused on äärmiselt haruldased. Suure verejooksu korral on mõnikord vajalik vereülekanne. Mõnikord tekivad pärast operatsiooni südame rütmihäired või perikardi efusioon.

Millal peaksite arsti juurde minema?

Kodade vaheseina defekti diagnoositakse kõige sagedamini rutiinse uurimise käigus. Südame kuulamisega saab arst tuvastada defekti ja soovitada sobivat ravi. Väikseid defekte ei pea alati kirurgiliselt eemaldama. Kui ava ei sulgu kolme või nelja aasta vanuseks, on soovitatav kirurgiline sekkumine. Suuremad vead tuleb viivitamatult kõrvaldada. Eriti väga suure või halvasti paikneva kodade vaheseina defekti korral tuleb viivitamatult teha operatsioon südame-kopsumasina abil.

Isegi kui lastearst ei leia südame uurimisel mingeid ebakorrapärasusi, võib tegemist olla defektiga. Seetõttu peaksid vanemad pöörama tähelepanu tüüpilistele hoiatavatele märkidele ja näiteks olema selge püsiv väsimus või kiire füüsiline nõrkus.

Isegi sagedaste nakkushaiguste korral peaksite võimalikult kiiresti lastearstiga rääkima. Lapsed, kes juba kannatavad südame rütmihäirete või südamepuudulikkuse käes, tuleks uurida ka kodade vaheseina defekti. Kui südamedefekt avastatakse varakult, on taastumise võimalused väga head.

Teie piirkonna arstid ja terapeudid

Ravi ja teraapia

Kui on laienenud parempoolne süda või kui mõned sümptomid on juba nii tugevalt väljendunud, et tekitavad tegelikult ebamugavusi, tuleb kahe atria vaheline ühendus sulgeda. Seda ravi saab teha kahel viisil.

Juba mitu aastat on olnud võimalik, et ühenduse saab sulgeda ilma suurema südameoperatsioonita. Arst sisestab patsiendi kubemeveeni kaudu väga õhuke juhe ja surub selle paremasse aatriumisse. Traadi otsa külge on kinnitatud väike vihmavari. Seejärel lükatakse nn vihmavari avause poole, kuni see lõpuks “haakub”. Siis saab vihmavarju "avada" ja see sulgeb kodade vaheseina defekti.

Teine ravivõimalus on väikeste defektide õmblemine kokku. Arst kasutab selleks "plastikvälgatusi". Kuid see tehnika on võimalik ainult seoses suhteliselt suure südameoperatsiooniga. Protseduuri ajal ühendatakse patsient südame-kopsumasinaga; Pärast seda protseduuri tuleb kavandada pikk taastumisperiood.

Kui kodade vaheseina defekt suletakse enne 25. eluaastat, pole peaaegu mingeid tüsistusi või tüsistuste määr on äärmiselt madal. Kuid asümptomaatiliste 25–40-aastaste patsientide puhul on see endiselt vaieldav. Kuna asümptomaatilistel patsientidel, kelle šundi maht on alla 40 protsendi, puudub tegelik terapeutiline näidustus.

Teraapia on näidustatud ainult siis, kui selle maht on üle 40 protsendi või kui ilmnevad sümptomid või kui asjaomane isik kurdab raskete sümptomite üle. Mida vanem patsient, seda suurem on komplikatsioonide oht.

Outlook ja prognoos

Kodade vaheseina defektil on soodne prognoos varase arstiabi korral. Kirurgilise protseduuri käigus parandatakse kaasasündinud defekt. Tavaliselt järgneb sellele loomulik ja piiramatu südametegevus. Eeldatakse, et enamikul keskealistel inimestel ei esine sümptomeid mõne nädala jooksul pärast protseduuri. Siis peab patsient kohandama oma elustiili oma tervise võimalustega.

Vanemas eas haigetel inimestel on ebasoodsam prognoos. Lisaks on tervendamistee tohutult pikendatud. Paljudel juhtudel on ellujäämise tagamiseks vaja südame-kopsumasinat. Mis tahes tüsistuste tõenäosus ja patsiendi mitteravitavus suureneb ka vanuse suurenedes märkimisväärselt.

Ilma arstiabita on prognoos kehv. Kaasasündinud südamedefekti ei saa ravida ühegi alternatiivse tervendamismeetodi ega keha enesetervendamise protsessiga. Lisaks võib haiguse halva progresseerumise korral moodustuda tromb.

Veresoonte oklusioon põhjustab vere ummistumist. Esitatud rikkeid ja arvukalt kaebusi. Kui veresooned lõhkevad, on insuldi oht. Seda seostatakse eluaegsete häirete ja funktsionaalsete häiretega. Lisaks on suur surmaoht, kui intensiivset ravi ei saa alustada väga lühikese aja jooksul.

ärahoidmine

Kodade vaheseina defekti ei saa vältida. See on kaasasündinud südamedefekt.

Järelhooldus

Keskmise vanusega patsiendid ei vaja tavaliselt järelravi. Prognoos nende jaoks on hea. Pärast operatsiooni jätkub süda tervislikul ja piiranguteta tööl. Kuna kaebusi pole, ei ole plaanilised järelkontrollid vajalikud.

Statistiliselt on see vanemate naiste ja meeste puhul erinev. Nende paranemiseks kuluv aeg võtab palju kauem kui neli kuni kuus nädalat. Pärast operatsiooni peate enda eest väga hoolitsema. Vältida tuleks stressi ja füüsilist pingutust. Järelhoolduse osana tellib raviarst ehhokardiograafia.

Röntgen võib ka praeguse olukorra kohta selgust anda. Mõnikord tekivad tüsistused verehüüvete kujul. Nendest võib areneda insult. Alati ei toimu lõplikku paranemist. Pärast edukat operatsiooni puudub südamepuudulikkuse suhtes immuunsus.

Mõjutatud võivad oma elustiili muuta. Nad vastutavad selle eest oma igapäevaelus. Ennetavate meetmete hulka kuulub nikotiinist hoidumine ja madala rasvasisaldusega dieet. Kergete füüsiliste tegevuste integreerimine igapäevaellu osutub väga kasulikuks. Kodade vaheseina defektide ennetamine pole võimalik. See on pärilik haigus, mille esinemist arstid ei mõjuta.

Saate seda ise teha

Kodade vaheseina defekt nõuab tavaliselt kirurgilist ravi. Kõige olulisem eneseabimeede on protseduuri hea ettevalmistamine. Enne operatsiooni peab patsient läbima põhjaliku kontrolli ja teavitama arsti kõigist allergiatest, haigustest ja võetud ravimitest. See tagab, et komplikatsioone ei esine.

Mõni päev enne protseduuri tuleb dieeti muuta. Enne südameoperatsiooni tuleks vältida stimulante, nagu kohv, sigaretid või alkohol. Dieet peaks koosnema ka kergetest toitudest, tailihast kala ja lihatoodetest ning rohketest vedelikest. Muud võetavad meetmed sõltuvad patsiendi individuaalsest tervisest. Arst teavitab patsienti vajalikest sammudest ja saadab operatsiooni ettevalmistamise.

Pärast protseduuri peab asjaomane isik selle kergelt võtma. Soovitatav on olla haiguspuhkusel vähemalt neli kuni kuus nädalat, sõltuvalt sellest, kas teete suuremahulist südameoperatsiooni või siseveeni protseduuri. Ülejäänud puhkuse ajal on vajalik regulaarsed arstivisiidid. Füüsilist koormust, stressi ja muid riskifaktoreid tuleks vähendada, et mitte kahjustada paranemisprotsessi.