Hingamistee

Milles Hingamistee see on katustermin erinevate organite jaoks. Need vastutavad inimese hingamise eest. Tööprotsessid esindavad üksikute elementide keerukat koostoimimist.Haigused võivad funktsioone piirata ja põhjustada mitmesuguseid kaebusi.

Mis on hingamisteed?

Inimese keha sõltub hapnikust. Ainevahetusprotsesside optimaalseks toimimiseks vajab iga rakk O2. See imendub hingamisteede kaudu ja kandub vere kaudu edasi üksikutele organitele.

Hingamisteed eristatakse erinevateks komponentideks. Ühelt poolt on elemente, mis hoolitsevad hapniku transpordi eest. Räägitakse nn õhku juhtivatest organitest. Teisel pool on kude, mis tegeleb gaasivahetusega. Süsinikdioksiidi väljahingamisel siseneb kopsudesse samal ajal värske hapnik.

Väljahingatavas süsinikdioksiidis kasutatakse hapnikku. See tuleneb näiteks erinevatest kogunemis- ja lagunemisprotsessidest, mis toimuvad üksikutes lahtrites. Kopsuhaigused või tervisehäired, mis mõjutavad muid hingamisteede elemente, võivad põhjustada tõsiseid tagajärgi. Hapniku puudus põhjustab mitmesuguseid sümptomeid, nagu väsimus ja naha värvimuutus. Ägedatel juhtudel ei saa teadvuse kaotust välistada.

Anatoomia ja struktuur

Tegelikud hingamisteede organid on kopsude struktuurid. Kopsud eristatakse vasaku ja parema kopsuks. Selle kuju on koonus, alumine külg puudutab membraani. See on hingamise jaoks väga oluline, see on hingamislihas.

Kopsude lähemal uurimisel ilmnevad lohud ja vesiikulid. Inimestel on umbes 300 miljonit alveooli. Need on õhuga täidetud ja võimaldavad gaasivahetust. Hingamisel osalevad erinevad lihased. Kude tagab, et rind võib venitada või ahendada. See tagab sissehingamise ja väljahingamise. Õhku juhtivate elundite hulka kuuluvad ninaõõs, kõri, tuul ja bronhid. Nina või suu kaudu sissehingatud hapnik läbib torustikku. Siin kandub aine edasi bronhidesse.

Bronhid hargnevad jätkates peenikesteks oksteks. Sissehingatav hapnik jaotub optimaalselt bronhide kaudu. Õhku juhtivad elemendid jagunevad ülemisteks ja alumisteks hingamisteedeks. Kõri all on alumised hingamisteed, ülemiste kohal.

Funktsioon ja ülesanded

Hingamisteede ülesanne on hapnikuga varustamine. Õhk sisse hingatakse kurgu kaudu ja jõuab seejärel kopsudesse. Samal ajal transpordib süda kopsudesse hapnikuvaese vere. Gaasivahetus võib toimuda alveoolides. Süsinikdioksiid väljub väljahingamise ajal, kui veri on värsket hapnikku täis ja see jätkab vereringet.

Inimesed vajavad puhkamiseks umbes 0,3 liitrit hapnikku minutis. See võib füüsilise pingutuse korral suureneda. 0,3 liitri hapniku saamiseks tuleb sisse hingata umbes 8 liitrit õhku. Iga päev siseneb inimorganismi umbes 10 000 kuni 20 000 liitrit õhku. Hingamisteede üksikute elementidega on täiendavad ülesanded. Näiteks tagavad bronhid õhu puhastamise saastest.

Tolm ja patogeenid satuvad konkreetsesse limaskesta. See tekitab teatud paksu lima ja sel viisil saab keha kaitsta sügavamate haigustekitajate eest. Lima tuleb esiplaanile, eriti külmetushaiguste ajal. Nii et see võib ennast lahti lasta ja end köhida. Hingamisteed seevastu vastutavad hapniku optimaalse jaotuse eest.

Need reguleerivad värske hapniku sisenemist ja CO2 eraldumist. Samal ajal tagab nende olemus õhu esmakordse puhastamise ja niisutamise. Enne hapniku kopsakat jõudmist on õhk juba teel soojenenud. Ilma gaasivahetuseta poleks elu võimalik. Vastavalt sellele on hingamisteedel väga olulised funktsioonid.

Haigused

Hingamist võivad piirata mitmesugused haigused. Need võivad mõjutada nii õhku juhtivaid organeid kui ka kopse. Astma on eriti levinud lastel. See on krooniline hingamisteede põletik, mis haiguse progresseerumisel ahendab ja võib põhjustada õhupuudust.

Eristatakse erinevaid põhjuseid. Lõppkokkuvõttes laieneb limaskest, mis viib klassikaliste sümptomiteni. Samal ajal tekivad lihaskoe kontrollimatud kontraktsioonid, mis raskendab hingamist. Kopsupõletiku korral mõjutavad sümptomid tavaliselt üksikuid piirkondi. Mõlemad kopsud on harva mõjutatud. See on kas alveoolide või nendevaheliste tühikute põletik.

Tavaliselt on arengus süüdi bakterid või viirused, harvadel juhtudel seened. Kopsupõletik on Saksamaal üks levinumaid surmapõhjuseid ja nõuab kiiret ravi. Eriti suitsetajad kannatavad KOKi all. Mõiste hõlmab erinevaid haigusi, mille tagajärjel hingamisteed ahenevad. Näiteks on bronhiit ka KOK-i osa. Pikaajalise põletiku käigus kitsenevad bronhid hingamisteed.

Vähk võib mõjutada ka hingamisteid. Kopsu piirkonnas põhjustab pahaloomuline muutus koes sageli patsiendi surma. Rohkem mehi haigestub kui naisi.