in Ülekoormatud maks see on maksa kahjustus, mis on põhjustatud vere kogunemisest maksas. On olemas haiguse ägedad ja kroonilised kuljed. Ravimata jätmise korral hävib maks pikaajaliselt täielikult.
Mis on ülekoormatud maks?
A Ülekoormatud maks on maksahaigus, mis on põhjustatud vere kogunemisest maksas. See vasturõhk häirib nende hapnikuvarustust ja viib lühiajaliselt või pikaajaliselt maksarakkude hävitamiseni. Vere mahajäämus on tingitud venoosse vere häiritud väljavoolust. Tavaliselt esineb parempoolne südamepuudulikkus. Võimalikud põhjused on ka kopsuhaigused ja maksaveeni tromboosid.
Kongestiivset maksa on kolmel kujul. Sel viisil saab eristada ägedat, alaägedat ja kroonilist vormi. Sageli on nende erinevate vormide väljatöötamiseks erinevad põhjused. Kuid äge kongestiivne maks võib pikaajaliselt muutuda krooniliseks vormiks. Ülekoormatud maksa silmatorkav tunnus on vere tagasivoolust tingitud elundi suurenemine. Ainult kroonilises vormis tundub maks kahanenud, kuigi ka siin on ummikuid. Ülekoormatud maksa lõppseisundiks on tavaliselt maksatsirroos, ülekoormatud maksa korral Tsirroos kardiaak (südame tsirroos) nimetatakse.peamine põhjus
Ülekoormatud maksa põhjus on alati leitud maksa venoosse vere tagasivoolus. Sellel mahajäämusel võib olla mitu põhjust. Tavaliselt esineb parempoolne südamepuudulikkus. Süda ei suuda enam venoosset verd kopsuvereringesse piisavalt edasi anda. Venoosse vere tagasivool algab maksas ja võib mõjutada sõltuva elundisüsteemi teisi organeid. Seetõttu on maksa paisumine alati põhihaiguse tagajärg.
Paremal südamepuudulikkusel võib omakorda olla mitu põhjust. Südameventiilide defektid, kasvajad, emboolia või kroonilised kopsuhaigused põhjustavad südamepuudulikkust. Parempoolne südamepuudulikkus kirjeldab parema vatsakese nõrgemat jõudlust. See vastutab venoosse vere edastamise eest vereringesse, et oleks võimalik seda värskendada hapniku abil gaasivahetuse kaudu.
Rasked kroonilised kopsuhaigused, näiteks KOK või kopsufibroos, suurendavad kopsuvereringe vastupidavust venoossele verele, nii et südame väljund on pikaajaliselt ülekoormatud. Areneb krooniline kongestiivne maks. Kopsuemboolia ja maksaveeni äkiline ummistus verehüüvete poolt on ägedad hädaolukorrad, mis muu hulgas näitavad ka maksa paisumise sümptomeid.
Ägeda maksaveeni oklusioon on tuntud ka kui Budd-Chiari sündroom. Lisaks verehüübe järsule arengule võib maksaveeni oklusiooni eest vastutada ka maksaveeni suruv kasvaja. Pärast vere kuhjumist maksakoesse on algselt tsentraalveene ümbritsevate maksarakkude ebapiisav varustus. Ainevahetus on häiritud ja hepatotsüüdid hakkavad rasvaks muutuma. Kui moos püsib pikka aega, algab mõjutatud maksarakkude nekroos.
Sümptomid, tervisehäired ja nähud
Algselt avalduvad paisunud maksa sümptomid põhihaiguse diskreetsete sümptomitena. Sellele järgnevad maksapuudulikkuse klassikalised nähud, mis ilmnevad kollatõve (kollatõbi), hüübimishäirete ja maksakahjustuse esinemisel. Haiguse kulg varieerub aga dramaatiliselt ja sõltub sellest, kas tegemist on kongestiivse maksa ägeda, alaägeda või kroonilise vormiga.
Ravimata jätmise korral lõppeb ülekoormatud maks maksakoe täieliku hävimisega. Äge kongestiivne maks näitab dramaatilist kurssi. Maks paisub väga kiiresti, maksa kapslis on äge valu. Maks on katsumisel spontaanselt väga valus. Makroskoopiliselt on see tumepunase pinnaga suurendatud. Samal ajal ilmuvad väikesed punased punktid. Subakuutses vormis tundub maks laienenud ja laiguline.
Seda välimust tuntakse ka kui sügisel lehestiku mustrit. Lisaks punastele laikudele ilmuvad ka valged laigud. Punakad laigud iseloomustavad laienenud sinusoide (väikesed veresooned), valged laigud aga maksa rasva parenhüümi. Selles etapis algab maksa nekroos.
Kongestiivse maksa kroonilises vormis tundub maks jälle väiksem, ehkki see peaks ootuspäraselt suurenema. Kuid surnud maksakoe piirkonnas moodustub sidekude. Maks kahaneb ja kõveneb. See viib maksa tsirroosini.
Diagnoos ja haiguse kulg
Maksa paisumise diagnoosimiseks tehakse ultraheliuuringuid. Leitakse suurenenud laienenud maksa veenidega elund. Kui akuutne kongestiivne maks näib olevat vähem kajakas kui normaalses seisundis, on haiguse kroonilises vormis kondenseerunud, peenikesed kajastruktuurid.
Ulatuslikes laborikatsetes pakuvad huvi transaminaaside, gamma-glutamüültransferaasi (GGT) ja mitmete muude väärtuste väärtused. Nende laboratoorsete väärtuste tõus näitab maksa ebanormaalset funktsiooni. Nende laboratoorsete väärtuste seos pakub diferentsiaaldiagnostikat teiste maksahaigustega.
Tüsistused
Ülekoormatud maks areneb tavaliselt parema südamepuudulikkuse (parema südamepuudulikkuse) tagajärjel, millel on mitmesugused komplikatsioonid. Ravimata parema südamepuudulikkuse tagajärjed on südame rütmihäired. Kodade virvenduse korral võivad aatriumi seina moodustuda kergesti trombid, mis seejärel võivad vereringega lahti tulla ja edasi kanduda.
Parema südame korral kanduvad verehüübed kopsuveresoonte suunas ja need võivad põhjustada kopsuemboolia, mida iseloomustab õhupuudus ja laastav valu rinnus. Ravimata jätmise korral võib vatsakeste virvendus kiiresti põhjustada südame seiskumist ja sellest tulenevalt südame viivitamatut surma. Vere ummistumine maksas põhjustab elundi suurenemist, mis võib põhjustada valu paremas ülakõhus.
Lisaks võib aja jooksul välja areneda maksa tsirroos. Sel juhul ei suuda maks enam sünteesida piisavalt valke ja tekivad tursed ja hüübimishäired, samuti astsiit. Isegi verd ei saa enam maksa kaudu korralikult transportida, nii et see tuleb põrnasse suunata.
Selle tagajärjel suureneb põrn (splenomegaalia) ja ilmneb täiendav valu. Edasise viivitamatu ringluse tagajärjel tekivad söögitoru veenilaiendid ja hemorroidid. Lisaks ei ole maksatsirroosi korral enam võõrutusfunktsioon tagatud; verre koguneb rohkem ammoniaaki, mis võib põhjustada entsefalopaatiat.
Millal peaksite arsti juurde minema?
Kuna maksal puuduvad oma valuretseptorid, tuleb parema ülakõhu hajuva valu korral pöörduda arsti poole. See valu ilmneb alles siis, kui elund on juba laienenud. Suurenev väsimus ja kurnatus võivad sageli olla äratundmiseks ägeda, alaägeda või kroonilise kongestiivse maksahaiguse korral. Isegi kui maks reageerib rõhule spontaanse valuga, on otsus arsti poole pöörduda väga ilmne.
Kuna parempoolne südamepuudulikkus võib põhjustada ka maksa paisumist, tuleb südamevalu korral pöörduda otse arsti või kardioloogi poole. See on eriti oluline, kui esineb arütmia (südame rütmihäired). Õhupuudus koos südame osalusega võib näidata verehüüvete ülekandmist kopsuveresoontesse. Sel juhul tuleb viivitamatult alustada ravi.
Igaüks, kes täheldab naha või limaskesta kollasust, peaks sellest viivitamatult oma arsti teavitama. Kui aja jooksul ilmnevad hüübimishäired või kollatõve sümptomid, pöörduge viivitamatult arsti poole.
Teraapia ja ravi
Kuna ülekoormatud maks ei ole iseseisev haigus, vaid alati kaasuva tervisehäire tagajärg, tuleb selle ravimiseks ravida põhihaigust. Enamasti on see õige südamepuudulikkus, mille põhjus pole veel kindlaks tehtud.
Tuleb märkida, et maksahaiguse tõttu võib olla häiritud ravimi metabolism. See nõuab sageli lisaks uimastiravile ka muid ravistrateegiaid. Harvadel juhtudel on efektiivsed ka kirurgilised meetmed, näiteks südame- või kopsuoperatsioonid.
Outlook ja prognoos
Ülekoormatud maks on maksahaiguse raske sümptom, mistõttu on prognoos tavaliselt negatiivne. Tavaliselt põhjustab põhihaigus täiendavaid kaebusi, mis koormavad veelgi maksa ja viivad lõpuks elundite riketeni.
Maksa ülekoormamise korral pole enamasti põhjustava maksatsirroosi ravi enam võimalik. Paratamatu maksapuudulikkus võib siiski edasi lükata; kui kaua sõltub põhihaiguse tüübist ja raskusastmest, patsiendi seisundist ja võimalikest varasematest haigustest.
Maksatsirroosi väljavaade määratakse kindlaks Child-Pughi kriteeriumide abil, mis võtavad arvesse maksafunktsiooni (vere hüübivus, bilirubiini sisaldus jne) ja võimalikke sekundaarseid haigusi (astsiit, entsefalopaatia) ning võimaldavad selle põhjal täpset prognoosi. Põhjusest astsiidist taastumise tõenäosus on umbes 50%, edasine põletik muudab tõenäolisemaks väga raske ravikuuri.
Maksa paispuudulikkuse väljavaateid raskendavad ka sellised võimalikud tüsistused nagu verejooks või tsüstide ja kasvajate moodustumine maksas.Lõpliku prognoosi peaks alati tegema arst.
ärahoidmine
Maksa paisumise vältimiseks kehtivad kõik soovitused, mis on tehtud ka südame-veresoonkonna ja kopsuhaiguste vältimiseks. Tervislik eluviis koos tasakaalustatud toitumisega, rohke liikumine ja suitsetamisest või alkoholist hoidumine vähendavad kongestiivse maksahaiguse riski.
Järelhooldus
Maksa paisumise korral on enamikul juhtudel haigetel isikutel kättesaadavad vaid piiratud otsesed järelmeetmed, nii et kõige paremini peaksid selle haiguse esimeste sümptomite ilmnemisel arstiga nõu pidama. Iseseisvat paranemist ei saa toimuda, nii et varajases staadiumis tuleks pöörduda arsti poole. Reeglina avaldab selle haiguse varajane diagnoosimine edasisele kulgemisele alati väga positiivset mõju.
Reeglina tuleb põhihaigust kongestiivse maksa korral õigesti ravida, nii et täiendavaid tüsistusi ja kaebusi pole. Paljudel juhtudel on operatsioon vajalik. Pärast seda peaks asjaomane inimene kindlasti puhata ja rahulikult võtta.
Igal juhul tuleks vältida füüsilist koormust või stressitekitavaid tegevusi, et keha mitte asjatult koormata. Pärast protseduuri on väga oluline ka arsti regulaarne kontroll. Üldiselt võib tervislik eluviis koos tasakaalustatud toitumisega kongestiivse maksa korral positiivselt mõjutada haiguse edasist käiku.
Saate seda ise teha
Kuna ülekoormatud maksa ei põhjusta sõltumatu põhjus, peaks haigestunud inimene võtma meetmeid põhihaiguse üldiseks raviks. Vastavad etapid sõltuvad konkreetsest haigusest.
Põhimõtteliselt kehtivad kongestiivse maksahaiguse ennetamiseks samad soovitused, mis antakse südame-veresoonkonna ja kopsuhaiguste ennetamiseks. Mõjutatud inimestele on soovitatav tervislik eluviis. See hõlmab tervislikku ja tasakaalustatud toitumist. Eelkõige on siin saadaval palju värskeid puu- ja köögivilju ning tuleks vältida kiirtoidu ja valmistoodete liigset tarbimist. Paljud treeningud ja piisav uni võivad vähendada ka kongestiivse maksahaiguse riski. Ennetamise mõttes tuleks vältida nikotiini, alkoholi või narkootikumide tarbimist.
Lisaks peaksid kannatanud patsiendid regulaarselt ennetava kontrolli läbi viima ja esimeste sümptomite ilmnemisel viivitamatult arstiga nõu pidama. Stressi vältimisel on ka positiivne mõju. Kui patsient puutub kokku suure stressiga, on saadaval lõõgastust soodustavad meetmed, nagu pikad jalutuskäigud, jooga või erinevad meditatsioonitehnikad.
