SORKC mudel tähistab nn operatiivse konditsioneerimise laiendit. See on käitumismudel, mida saab kasutada nii käitumise omandamise kui ka käitumise enda selgitamiseks.
Mis on SORKC mudel?
Käitumismudelid eeldavad, et teatavat probleemkäitumist ei pea uurima eraldatult, vaid pigem vastavalt olukorrale või sellest tulenevatele tagajärgedele.
SORKC mudel on mudel, mida kasutatakse peamiselt kognitiivses käitumisteraapias ja mida kasutatakse käitumise diagnoosimiseks, selgitamiseks või muutmiseks. Mõnikord nimetatakse seda ka "horisontaalseks käitumise analüüsiks". Seejuures kogutakse teavet konkreetse probleemi kohta ja kuvatakse ühendused ja tingimused. See võimaldab sortida teavet erinevate käitumisprobleemide kohta ja koostada raviplaani. SORKC mudel on õppimisteoreetiline mudel, mida laiendasid Kanfer ja Saslow, kusjuures need hõlmasid ka organismimuutujat (O), mida algselt kasutati ainult käitumise bioloogiliste põhjuste kirjeldamiseks.
Hiljem täiendati seda muutujat ka vastava inimese omaduste, kogemuste, uskumuste või skeemidega, mis võivad olla olulised käitumise selgitamisel. S tähistab stiimulit, need on kõik sisemised ja välised stiimulid. R tähendab reaktsiooni, C sellest tulenevaid tagajärgi ja K tähistab situatsiooni. See võimaldab eristada SORKC mudelit nn vertikaalsest käitumisanalüüsist, mille käigus analüüsitakse üldeesmärke ja plaane, mis mõjutavad vastava inimese käitumist paljudes olukordades.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Käitumisvõrrandi vormis kirjeldab SORKC mudel õppeprotsesside aluseid ja selgitab nii käitumise esinemist kui ka käitumist ise.SORKC mudeli töötas välja Frederick H. Kanfer, kes laiendas veelgi biheivioristlikku õppimismudelit.
See põhineb eeldusel, et inimesed võivad end muuta keskkonnamõjudest osaliselt sõltumatuks, kuna nad on võimelised ennast tugevdama või kontrollima, mida võib nimetada ka eneseregulatsiooniks. Eneseregulatsioon tähendab automatiseeritud käitumise katkestamist või siis, kui see enam teatud eesmärkide saavutamiseks ei sobi. Reguleerimisprotsess käivitatakse siis teatud eesmärgi saavutamisel. Esimeses etapis jälgitakse inimese enda käitumist ja see on seotud sihtkäitumisega.
Sel viisil saadud teavet võrreldakse teises etapis teatud standardite või võrdluskriteeriumidega. Kui kõnesoleva käitumisega normi ei saavutata, algab õppeprotsess, mille käigus peaks käitumine muutuma, mida võrreldakse omakorda standardiga, kuni uus käitumine vastab standardile.
See loob enese tugevdamise ja rahulolutunde. Kui on arvamusel, et standardit ei ole võimalik saavutada, siis isereguleerimise jada lõpetatakse. Eneseregulatsiooni protsessis eristatakse järgmisi muutujaid:
- Välised mõjutused
- kognitiivsed protsessid, mis pärinevad vastavalt inimeselt ja võivad samuti mõjutada keskkonda
- bioloogilised ja füsioloogilised põhinõuded, mis mõjutavad õppimist, mõtlemist ja käitumist.
SORKC mudelit kasutatakse väga sageli, eriti käitumisteraapias:
- S (stiimul) tähistab sisemist või välist stiimulit ja registreerib tingimused, mis käivitavad teatud käitumise. (Millistel asjaoludel käitumine toimub?)
- O (organism) tähistab individuaalseid lähtetingimusi. (Mida iga inimene kogeb?)
- R (reaktsioon) kirjeldab käitumist, mis järgib stiimuli olukorda. (Milline on vastava inimese käitumine?)
- K (situatsioon) tähistab reaktsioonide kronoloogilist jada. (Milline on käitumise ja tagajärgede suhe?
- C (tagajärjed) kirjeldab vastava käitumise tagajärgi. (Millised negatiivsed või positiivsed tagajärjed sellel käitumisel on?)
Selle skeemi kohaselt käivitab stiimul teatud reaktsiooni. Sellel on siis tagajärg. Kui protsessi korratakse, intensiivistub reaktsioon ja näiteks vaimseid haigusi võib tekkida või ka ravida, näiteks stiimuleid muutes või teistsugust käitumist harjutades. Kui terapeut soovib diagnostilist teavet koguda või struktureerida, määratletakse esmalt probleemkäitumine.
Seejärel kirjeldatakse probleemkäitumist erinevate komponentide osas ning tuvastatakse sisemised ja välised stiimulid. Seejärel kirjeldatakse tagajärgi või tegureid, mis kontrollivad käitumist. Praktikas eristatakse sageli pikaajalisi ja lühiajalisi tagajärgi.
Närvihäirete käsimüügiravimid
Hankige teavet siit:
Riskid, kõrvaltoimed ja ohud
Funktsionaalse käitumise analüüs oli käitumisteraapia esimestel päevadel diagnostika tuum, mille põhjal teraapia hiljem planeeriti. Vahepeal küsitakse väga sageli, kas individuaalne käitumine ja probleemianalüüs on tõesti väärt.
Üks argument on näiteks see, et standardiseeritud, häiretele tüüpilise protseduuri tõttu ei tundu individuaalsete käitumiste analüüs teatud vaimsete haiguste korral vajalik olevat. Kõigi psüühikahäirete jaoks pole aga veel hinnatud protseduure, nii et sellistel juhtudel tuleb valida individuaalsed meetodid või neid õigustada. Kuid paljudel käitumissüsteemidel - sealhulgas SORKC-mudelil - on inimestevaheliste protsesside (nt perekonfliktide) kaardistamisel piirid. Lisaks ei saa mudelit kasutada väärkohtlemise, raske depressiooni, vägivalla, psühhootiliste episoodide või ägedate kriiside korral.
.jpg)
.jpg)
