Tõhusus

Nagu Tõhusus kirjeldab inimese potentsiaalseid võimalusi suunatud vaimsete ja füüsiliste tegevuste läbiviimiseks. See esinemispotentsiaal sõltub psühholoogilistest, füüsilistest ja emotsionaalsetest teguritest.

Milline on efektiivsus?

Oluline tegur on inimese motivatsioon, mis motiveerib teda tegema teatud tegevusi või mitte. Motivatsiooni puudumise korral jõuavad inimesed kiiresti oma võimete piiridesse. Kõigil on füüsiline, kognitiivne ja emotsionaalne võime. See puudutab jõudlust, aga ka kognitiivset ja emotsionaalset intelligentsust. Need kolm olulist teeninduspiirkonda on tavaliselt tihedalt seotud, kuid võivad toimida ka üksteisest eraldi.

Inimene, kellele omistatakse kõrge tunnetusvõime (intelligentsus), on sageli ka emotsionaalselt kaastundlik kaasinimeste suhtes, see tähendab, et ka tema emotsionaalne intelligentsus on hästi arenenud. Need kolm jõudluse sammast võivad siiski ka üksteisest eraldi kulgeda. Vigase füüsilise võimekusega eakas inimene võib siiski olla vaimselt aktiivne ja emotsionaalselt kaastundlik.

Funktsioon ja ülesanne

Inimese jõudlus ja intelligentsus on abstraktsed kogused, mis määratakse mõõtmismeetoditega. Füüsilise võimekuse valdkonnas kasutatakse näiteks südamehaigete kardiovaskulaarsete jõudluse parameetrite määrajana sportlaste tugevuse mõõtmist või ergomeetriat.

Kognitiivset jõudlust saab määrata erinevate intelligentsustestidega, mis on suunatud erinevatele sihtrühmadele. See on psühholoogiline diagnoos, mida kasutatakse inimese intelligentsuse mõõtmiseks. Erinevalt näiteks inimese kõrgusest ei saa intelligentsust lõplikult kindlaks määrata. Seda saab suurendada ka harjutuste abil.

Kognitiivsel esinemisel on alati midagi pistmist päritud annete ja kalduvustega, aga ka sotsiaalse keskkonnaga. Väidetavalt intelligentsel õpilasel, kes on halvasti koolitatud leibkonnast, võivad olla täiesti erinevad nõudmised, kui teda toetavad ja motiveerivad tema vanemad või muud hooldajad.

Emotsionaalset intelligentsust saab määrata testimisprotseduuride abil, näiteks "Emotsionaalse kompetentsi loetelu" (ECI) või "Mayer-Salovey-Caruso emotsionaalse intelligentsuse test" (MSCEIT). Need määravad ära, mil määral suudab inimene leida oma tee oma sotsiaalses keskkonnas, kui hästi suudab ta olukordi hinnata ja nende põhjal otsuseid vastu võtta. Etenduse emotsionaalne sammas võimaldab inimestel luua sotsiaalseid kontakte, näiteks suhteid ja sõprussuhteid. See mõjutab ka edukust isiklikus ja tööelus, sest ei piisa ainult parimate hinnete ja kraadidega intelligentsest lendurist, kui puudu on oskus ennast motiveerida ja teiste suhtes empaatiavõime olla.

Bioloogilisest küljest on inimese jõudlusel piiratud. Eeldatav eluiga on aga progressi ja lihtsama eluviisi tagajärjel märkimisväärselt tõusnud. Kui üle 60-aastased inimesed arvati paarkümmend aastat tagasi "vana raua" hulka ja ka nemad tundsid end nii, siis "uued vanad" on tänapäeval paremad kui kunagi varem. Ühiskondlikud muutused, parem arstiabi ja tehnoloogia areng on muutnud üldist eluiga ja seega ka produktiivsust vanemas eas ülespoole. Töötingimuste positiivsed muutused võimaldavad inimestel kauem produktiivsed olla. Eeltingimus on muidugi see, et nad püsiksid terved.

Vanemas eas teadusuuringute instituutide inimesed jõuavad ülikooli kraadini, kujundavad kunsti ja teadust, juhivad ettevõtteid ja annavad oma väärtuslikud teadmised edasi järgmisele põlvkonnale. 60-aastane mees sobib täna sama hästi kui 50-aastane oli 1970ndatel. Mida noored saavutavad füüsilise vormisoleku kaudu, korvavad vanemad inimesed sageli rutiini ja elukogemusega. Sel viisil võib 60-aastane inimene sõltuvalt tegevusest saavutada tulemusi, mis on üsna võrreldavad 40-aastasega.

Ravimid leiate siit

Haigused ja tervisehäired

Vaatamata paranenud tingimustele töö, meditsiini ja tehnoloogia valdkonnas on inimestel bioloogilised piirid. Üle teatud vanuse väheneb sooritusvõime ja füüsilise vormis jõudluskõver hakkab tavaliselt langema. Vanemad inimesed pole enam nii paindlikud kui nooremad, võivad tekkida tüüpilised vanusega seotud sümptomid nagu osteoartriit, seljavalu ja kiiremad kurnatusseisundid.

Kognitiivses piirkonnas väheneb reageerimisvõime, kiirus ja arusaamine. Haigused nagu vähk, dementsus, Alzheimeri tõbi ja südameprobleemid, mis statistiliselt suurenevad vähemalt 50-aastaselt ja rohkem, on hind, sest ühiskond peab maksma pikema esinemise ja pika eluea eest.

Eakate hooldamise tagamiseks tuleb arstiabi ja hooldussektorit vananeva ühiskonnaga märkimisväärselt laiendada. Meditsiiniline areng võimaldab eakatel ja haigetel inimestel elada ainult väikeste piirangutega. Südamestimulaatorid, puusaproteesid ja head edusammud vähi, diabeedi, südamehaiguste ja muude tervisehäirete ravis võimaldavad sageli haiguse mõõdukat progresseerumist.