Nagu Chondrocyte on raku nimi, mis kuulub kõhrekoesse. Seda nimetatakse ka kõhrerakuks.
Mis on kondrotsüüt?
Kondrotsüüdid on rakud, mis tekivad kondroblastidest. Ka sina oled Kõhre rakud nimetatakse ja asuvad kõhrekoes. Kondrotsüüdid koos rakkudevaheliste ainetega on üks olulisemaid kõhre komponente. Kuigi kondrotsüüt on kõhre ainus elav osa, moodustab see kõhrekoest vaid umbes ühe protsendi.
Kõhre kasvu korral, mida nimetatakse ka kondrogeneesiks, eristatakse paksuse kasvu (ajutine kasv) ja pikkuse kasvu (interstitsiaalne kasv). Interstitsiaalse kasvu korral ilmneb kõhre mesenhüümist. Mesenhümaalsed rakud diferentseeruvad kondroblastideks, mis vohavad suure kiirusega. Kõhre maatriks toodetakse kondroblastidest. Kuni maatriks on endiselt pehme, saavad uued kondroblastid üksteisest eemalduda. On ka edasisi jaotusi. Kui interstitsiaalne kasv on lõppenud, moodustavad saadud kõhrerakud isogeenseid rühmi, mis tähendab, et neist saavad kondrotsüüdid, mida enam pole võimalik jagada.
Sobiva kasvu ajal moodustab mesenhüüm perikondriumi. See on kõhre sidekude. Kõige sisemisest kihist eristuvad keharakud kondroblastideks. See loob maatriksi, nii et ilmneb rakenduslik kasv.
Anatoomia ja struktuur
Kondrotsüüdid on ümmargused, sõrmekujuliste lisadega rakud. Erinevalt keha teistest rakkudest pole kondrotsüüdil suhtlemisoskust. Kuna kondrotsüüdid osalevad kõhre, sidekoe ja rakuvälise maatriksi tootmises, on neil suurem arv töötlemata endoplasmaatilist retikulumit, mida kasutatakse valkude sünteesiks.
Kõhre sees paiknevad kondrotsüüdid tavaliselt individuaalselt kõhreõõnsuses. Need eristuvad piirkonnas leiduvatest kollageenikiududest, erilistest valkudest. Kollageeni kiud ühendavad mitu kondrotsüütide kõhreõõnsust, moodustades kondroone, mis tähistavad kõrgemat ühikut. Rakukonstruktsioonide kinnitamine kõhre nahale toimub kiudude kaudu, mis paiknevad kondroonide vahel. Sünoviaalvedelik (sünovia) vastutab kondrotsüütide varustamise eest oluliste toitainetega. Kondrotsüüte on võimalik nii kultiveerida kui ka isoleerida. Kõhre regenereerimiseks võib sobivad kultuurid kinnitada spetsiaalsele kandurimaterjalile.
Kõhre puhul tuleb eristada hüaliinikõhre, elastset kõhre ja kiu kõhre. Liigeste kõhre, rinnaõõnt, nina kõhre ja hingetoru kõhre nimetatakse hüaliin kõhraks. Seda tüüpi kõhre, mis on kõige tavalisem, kondrotsüüdid on elliptilise kujuga.Elastset kõhre, näiteks kõri kõhre või kõrvakõhre, leidub harva. Elastsed kondrotsüüdid asuvad selles kas eraldi või rühmadena. Kiu kõhre asub liigesekõhres, näiteks temporomandibulaarses liigeses. Kondrotsüüdid näitavad vähem elastsust ja organiseeruvad väikestes rühmades. Enamasti võib neid maatriksi sees siiski leida üksikult.
Funktsioon ja ülesanded
Kondrotsüütide peamised ülesanded on kõhre tootmine. Need moodustavad kõhre põhiaine, rakuvälise maatriksi. Inimese kasvu osana on neil võime rakke jaotada, mistõttu mängivad nad oma osa kõhre kasvus.
Jaotusvõime tõttu on nad võimelised taastama ka kõhre väiksemaid kahjustusi. Kui kasv on aga lõpule jõudnud, kaotavad kondrotsüüdid jälle võime jaguneda. Pärast seda koosneb nende funktsioon ainult kõhre põhilise aine moodustumisest. Seejärel ei saa nad kõhre enam remontida.
Koos retikulaarsete rakkude, osteotsüütide ja fibrotsüütidega kuuluvad kondrotsüüdid fikseeritud sidekoe rakkudesse. Nende kõige olulisemad funktsioonid on mehaaniline stabiilsus ja sekretsioon. RNA, DNA ja valgu süntees toimub kondrotsüütides. Lisaks toimub aminohapete stimuleerimine ja rakkude vohamine.
Kondrotsüütide aktiivsuse suurenemine saavutatakse hormoonide testosterooni ja türoksiini abil. Seda pärsivad östradiool, kortisoon ja hüdrokortisoon, näiteks kortisool.
Haigused
Sageli esinev kondrotsüütide haigus on osteoartriit, mis põhjustab kõhrekoe kahjustusi. Osteoartriit on liigeste kulumine, mida ei põhjusta ainult vanus. Haigestunud inimesed kannatavad liigeste degeneratiivsete ja põletikuliste kahjustuste all, mis omakorda võib põhjustada märkimisväärset valu. Kõhre rakuvälised maatriksvalgud lagundatakse osteoartriidi korral proteaasidena. Kuidas see juhtub, pole veel kindlaks tehtud.
Osteoartriidi edukaks raviks siirdatakse patsiendile kondrotsüüdid. Raviarst eemaldab artroskoopia osana haiguspiirkonnast kondrotsüüdid. Neid saab laboris paljundada 2 kuni 3 nädala jooksul. Pärast selle aja möödumist saab kondrotsüüdid uuesti sisestada defektse kõhre piirkonda. Kui kondrotsüütide integreerimine õnnestub, viib see lõpuks parema liikumisvabaduseni. Kuna siirdatud kõhrerakud pärinevad patsiendi kehast, on äratõukereaktsiooni oht väga väike.
Achondroplasia on veel üks haigus, mis mõjutab kondrotsüüte. See on mutatsioon, mis toimub luustiku kasvades. See viib kääbuseni, millega kaasneb jäsemete lühenemine ja ebatavaliselt pikk pagasiruum. Kuna fibroblastide kasvufaktori kõhrerakkude retseptori ekspressioon on ebapiisav, on kondrotsüütide proliferatsioon kasvuplaadil häiritud.
